Sügis on käes, lõhe ja meriforell rändavad taas jõgedesse ning peagi on algamas järjekordne merepunase jõest püüdmise hooaeg. Seoses sellega võtame vaatluse alla lõheputukate klassika hulka...
Päike oli laskunud peaaegu puude latvadeni ja heinamaalt jõe kohale kandunud ühepäevikute pulmalend andis tunnistust sellest, et varsti hakkavad nad vette maanduma. Seisin poollagunenud sillal, pilk...
Kalastuskaardi taotlusi 2022. aastaks saab esitada alates kolmapäevast, 1. detsembrist 2021. Enne uue taotluse esitamist tuleks kalastajal veenduda, et eelnevate lubade püügiaruanded on esitatud. Paberkandjal kalastuskaardi...
Kahte suurjärve ühendav Suur-Emajõgi on kahtlemata Lõuna-Eesti üks hinnatumaid kalastamiskohti. Siia tullakse nii lähedalt kui kaugelt ning sageli mitmeks päevaks. Soov kalastamispaigas lõket teha ja telkida...
Pealinna mees Jüri Nurk (36) on igapäevaselt tegev infotehnoloogia alal, aga see ei ole valdkond, kus tema nimi eriliselt tuntud oleks, vähemasti mitte kalameeste seas. Viimased...
Tänavu kevadel, 18. mail, asusid Saaremaa lõunaranniku vetesse elama kauaoodatud külalised, 350 000 haugimaimu. Nende saamislugu ja teekond oli põnev, täis seiklusi, rõõmu ja tagasilööke, närvipinget,...
Kuigi haugi võib kohata kõikjal Eesti rannikumeres, asuvad haugirikkaimad piirkonnad Lääne-Eestis. Sealne haug on oluline sissetulekuallikas kutselistele kaluritele ja pakub püügirõõmu paljudele harrastuskalastajatele. Läänemere rohketoitelisus, vooluveekogude...
Möödunud aastal Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis valminud uuring „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele“ leidis, et vastavalt merestrateegia raamdirektiivi indikaatorite koondhinnangule tuleks Läänemaal, Hiiumaal ja Saare maakonnas...
Peibutussööt ja erinevad atraktorid on tänasel päeval kalameeste seas iseenesestmõistetavad asjad, ilma milleta ükski vähegi tõsisem õnge- või fiidrimees enam naljalt kalavetele ei lähe. Kui elementaarset...
Suuremaid röövkalu, eriti aga just meriforelli püüdes on tavaline, et kalamees suudab realiseerida umbkaudu pooled võttudest. Ülejäänud kontaktid jäävadki lihtsalt löökideks või pääsevad mõneks ajaks konksu...
Taido Elmi on mitmenda põlve hiidlane, kes teab, kus ja millal Hiiumaal kala võtab, kalastab lisaks kutselistele vahenditele ka õnge ja spinninguga, peab Kärdla sadamas kalastustarvete...
11.–12. augustil toimus Pärnus Estonia Spa konverentsikeskuses neljas Läänemere kalandusfoorum, mille korraldasid Kalanduse Teabekeskus ning Eesti Kalaliit. Seekordse kalandus- ja vesiviljelusettevõtjate, teadlaste ning ametnike kokkusaamise läbivaks...
07. augustil 2021 toimusid Saadjärvel 21. korda Eesti meistrivõistlused sisevete allveepüügis, korraldaks, nagu ikka, Eesti Harrastuskalastajate Liit ning klubi Harpoon. Stardi- ja finišiala asus Kaldaranna ujumiskohas...
18.–19. septembril toimus Narvas juba 21. korda kalapüügivõistlus „Narva Lõhe“. Osales 30 lõhekütti Eestist, Lätist ja Venemaalt. Kõik reeglid ja tingimused olid nagu varasematel aastatel –...
Tänavu Kõrgessaare sadamas peetud Lestafest oli järjekorras juba kaheksas. Sama kaua on festivali raames korraldatud ka lestapüügivõistlust, mis teadaolevalt on ainus võistlus Maarjamaal, kus võisteldakse nakkevõrguga...
16. juunil 2021 esitleti Keskkonnaministeeriumis kaht vastvalminud kalandusuuringut kormoranidest ning angerjatest ning tutvustati tuura Eestisse taasasustamise projekti. Kormoranid Võrtsjärvel
28. juunil andis keskkonnaminister Tõnis Mölder Põlula kalakasvatuskeskuses üle tänukirjad Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlike kalakaitsjate pikaajalisele juhile Jüri Nurgale ning välijuhtidele nende panuse eest Eesti kalavarude...
Kordamine on tarkuse ema. Kuna käes on sügis ja kalastajad hakkavad jahtima meriforelli ja muid kalu, kes ilmade jahenedes madalasse vette tulevad, ning suur osa teeb...
Kui ma päris millenniumi alguses taas Stockholmis Lundgreni kalastustarvete poodi sisenesin, üllatas tollal üks tuntumaid kalastustarvete müüjaid Rainer Päärati mind ühe ridvaga. Kuna ta teadis, et...
Sügis on ahvenapüügi aeg. Seekord vaatame, mis söödad on larvad ja kuidas neid ahvenate microjigitamisel kõige efektiivsemalt kasutada. Mis need on
Kuidas mõjutavad meie vete kalu kõrged veetemperatuurid? Kalamehed teavad, et päikeseline soe päev ei ole kalapüügiks parim, kuuma ilmaga aga muutub kalapüük pea lootusetuks. Kalad on...
TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf MaeJUUBILAR Kalastaja tähistas juubelit peoga Paksu Margareeta katusel. Ralf MaeVARIA Kala- ja tehnikauudiseid Eestist ja piiri tagantLUGEJA KÜSIB, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti ametnikud vastavad...
05. augustil tähistas Kalastaja Paksu Margareeta katuseterrassil 25. ilmumisaastat ja 100. numbrit. Samas paigas toimus veerand sajandit tagasi ka ajakirja esitlemisüritus. Kohal olid parimad koostööpartnerid, reklaamiandjad,...
Pole paremat aega linaski õngitsemiseks kui suvi. Selle aasta erakordselt kuuma juuli kalaretked viisid mind uutele Kesk-Eesti veekogudele ning alljärgnevalt jagan nende püükide käigus saadud kogemusi...
Oktoober ja november on rändekaladele kudeaeg – lõhe, meriforell, jõeforell ja jõesilm tulevad praegu jõgedesse sünnikoelmutele kudema. Paisud ja hooldamata kalapääsud on aga siirdekaladele takistuseks. Seetõttu...
Muutus piiriveekogudele registreerimise number 30. juulil 2021 muutus piiriveekogule lühisõnumi abil registreerimise number. Uus number SMS-i saatmiseks on (+372) 5700 0001. Piiriveekogule mineku registreerimisel SMS-iga ei...
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaameti ning Keskkonnaministeeriumi ametnikud. Kalade töötlemine sellisel viisil, mis ei võimalda hiljem määrata nende alammõõtu, on veekogu kaldal keelatud. Kuidas aga on...
Hästi raske on arvutiekraani ees istuda ja tööd teha, kui väljas on mõnus kuldne sügis ja jõest rebitakse microjigiga ilusaid ahvenaid. Just sellest microjigitamisest, õigemini ühest...
Lihtne katse kinnitab, et fluorocarboni paljukiidetud kulumiskindlus on vaid müügijutt. Paljud spinninguga püüdjad kasutavad peene nööri ja landi vahel jämedamast fluorocarbonist vahejätku, kuna üldlevinud arvamuse kohaselt...
Septembri keskel toitlustasid Toosikannu Puhkekeskuse kokad eesotsas peakokk Sander Lehtojaga Merikoivulas mitmepäevast seltskondlikku kala-püügivõistlust ja kui ahvenaid suitsutasid külalised ise, siis hõrkude haugikotlettide valmistamine usaldati siiski professionaali hoolde....
Kui keset sügiskaamost tekib tahtmine töömõtted ja argimured mõneks ajaks peast välja ajada, on paras aeg telefon välja lülitada ning sõita Soome kalavetele. Kalastaja külastas septembri...
Sügis parim aeg lestapüügiks rannalt. Lest näol on tegemist kulinaarselt hinnatud saagiga ja tema püük on huvitav, samuti on lesta rannikumeres veel nii palju, et jätkub...
Talve algusesse jääb üks selline periood, kus kalamehel väga palju teha ei ole. Jää puudumisel võib siis üritada merre suubuvatest jõgedest lutsu püüda või ahvenat microjigitada,...
Kalanduse teabekeskus kutsub 7–19-aastaseid lapsi ja noori osalema fotokonkursil „Kalandus fotosilmas”.Konkursi ideeks on kutsuda märkama kala teekonda toidulauale ning kalandust tervikuna.Pildid saab üles laadida aadressil Fotokonkurss.ee 30. septembrini...
Kalastaja 97. numbris kirjutasime Kalanduse teabekeskuse poolt loodavast kalaliikide määramise äpist KalaAju, mis vajas masinõppeks võimalikult palju kalapilte. Praeguseks tunneb KalaAju kodumaiseid kalu juba üsna hästi,...
Kui enamus suvistest kalastajatest oma õngevarustuse talvekorterisse pakivad, hakkavad põhjaranniku liivastel kallastel vihisema pikad, toekad ning võimsate testidega ridvad. Alanud on sügisene lestapüük. Kuidas see käib,...
Kui räägitakse lestapüügist rannalt, samastub minul – ja ilmselt mitte ainult minul – nimetatud sõnapaariga esimese asjana Nõva kant, eeskätt aga Peraküla. Seda suuresti tänu Kalale.ee...
Vähe sellest, et lest on minu arvates Eesti üks rumalaimaid kalu, on ta ka meie kõige lihtsamini puhastatav kala. Selleks, et suur kogus lesta ara puhastada,...
Nr 100 sisukord: LUGEJA KÜSIB, Maaülikooli teadlased, Keskkonnaministeeriumi kalavarude ja veeosakonna ning Keskkonnaameti ametnikud vastavadVEEOHUTUS Sul on selgroogu öelda alkoholile „ei“. Hanno Kask KOGEMUSKevadine latikahullus Vorbusel....
Miks mõned mehed saavad järjest vimba, teised aga jäävadki nullipoisiks? On see kinni kohas ja püügioskustes või on tegemist elementaarsete püügitõdede vastu eksimisega, mis osad mehed...
![](https://www.digikalastaja.ee/wp-content/uploads/2023/06/Merikoivula-2023.webp")
