Ahven
Sügisel Turu saarestikus
Juba üle kümme aasta oleme sügiseti külastanud Turu saarestikus Nauvos asuva Biskopsö saare ümbruse kalavesi. Lõppenud sügisel kalastasime seal kokku lausa kolm korda ja iga kord oli merel pakkuda midagi uut.
Meie igasügisene Turu saarestikus käimise traditsioon sai alguse sellest, et varasemate Ahvenamaa kalareiside logistika kippus tänases kiires elutempos ülemäära pikaks venima. Erinevate laevade ja praamide ootamisele ja nendega sõitmisele kulus ebaproportsionaalselt suur osa reisile planeeritud ajast ja see muutus pikapeale tüütuks. Lohiseva logistika tõttu oli aina raskem leida ka neljale perele sobivat aega, mil mehed ja pojad saaksid koos kalal olla ja naispere metsas seeni korjates või kaubandust külastades omi asju ajada. Nii saigi pööratud pilgud Turu saarestiku poole, kuhu jõudmine on märkimisväärselt kiirem – hommikul pool seitse sõidad Tallinnas laevale ning Helsingisse jõudes jääb sihtkohani veel vaid paarsada kilomeetrit. Kui tee peale jäävates kalastustarvete poodides liiga palju aega ei kuluta, oled kell kaks juba paadiga vee peal ja sõidad püügipaika. Ahvenamaale minnes ootaksid sel ajal alles laeva- või praamisabas.
Väga oluline osa reisi õnnestumisel on heal kalaseltskonnal. Lisaks traditsioonilistele perereisidele käime meie Turu saarestikus kalal ka väiksema, kolmese pundina – kolm meest mahub parajasti ühte suuremasse paati püüdma. Sel aastal külastasime Nauvo kandi kalavesi septembris ja oktoobris kokku kolmel korral ja igav ei hakanud kordagi – merel on alati midagi uut pakkuda. Kuna kohalikud erilised seenesõbrad ei ole, on seeni – peamiselt lehter-kukeseeni ja puravikke – sealsetes metsades palju, ning meres kaladest samuti puudust ei tule. Eks need kalalkäigud omamoodi palverännakud ole – kui aeg on käes, siis lihtsalt peab jälle minema. Ja pole see Turu saarestikus kalastamine meie hindadega võrreldes kallis midagi!
Kalastusluba sealsetel vetel püügiks saab osta kas R-kioskist või vormistada internetis. Loa ostmine on elementaarne, sest endast lugupidav eestlane oma sugulasrahva tagant ei varasta, seda enam, et aeg-ajalt kalastusõiguse olemasolu ka kontrollitakse.
Kalapüügist rääkides kehtib ka Turu saarestikus universaalne reegel – tuleb olla õigel ajal õige asjaga õiges kohas. Lihtne ja loogiline. Meil on aastatega kogunenud arvestatav kogemustepagas nii kalakohtade kui parimate püügiaegade osas, sestap üritame oma kalaretked võimalusel sättida septembrisse või oktoobrisse. Sel ajal on sealsetel vetel parim aeg ahvena- ja haugipüügiks. Lisaks on septembris metsas arvestataval hulgal seeni.
Öeldakse, et kui kala võtab, seo otsa kasvõi supilusikas, peaasi, et konksu ei unustaks külge panna. Paraku on nii, et päris iga päev kala ei võta ja siis on vaja „lusikat“ valima hakata. Olles pea kümme aastat ühes ja samas kohas kalastanud, võin kindlalt väita, et ahvena eelistused on eri aastatel erinevad ning varustust peab olema kaasas n-ö seinast seina. Üldiselt on septembris ahven sealkandis a) roo ääres, kus põhi langeb järsult 1–2 meetrilt 3–4 meetrile, b) sildade või truupide juurde tekkivas vooluvees ja c) saarekeste vaheliste kanalite vooluvees. Kahel viimasel aastal on ahvenapüügil osutunud ületamatuks dropshot-rakendus, aga läbi aegade on toiminud ka näiteks Mepps nr 4 valge pöörlev, 5 cm pikkune vobler või ka 4–5 cm-ne silikoonvõdik. Kord tegi teistele silmad ette Kalastuskunni Peipsi rakendus ning paaril korral on hädast välja aidanud Carolina rakendus. Kuna aastad pole vennad, sisaldab minu kalastuskast kõiki nimetatuid.
Ahvenapüügiks dropshot-rakendusega sobib meres kõige paremini kiiretoimeline ritv pikkusega 2,1–2,4 m ning heitevõimsusega kuni 28 g. Üldiselt on täna poodides müügil olevad ridvad vastavalt märgistatud. Pealiinina kasutan 8-kiulist nööri läbimõõduga 0,1 mm; värv ei ole oluline. Nööri otsa seon pisikese pöörlaga landilõksu, see võimaldab liidrit kiiresti ja mugavalt vahetada. Rakenduse liidrina kasutan 0,2 mm-st fluorocarboni ning selle pikkuseks on umbes 1,3 meetrit. Konksu seon eelnimetatud pöörlast 70–80 cm kaugusele ning 15–20-grammine tina asub omakorda u 50 cm kaugusel konksust liidri tipus. Konksu valik on üldiselt maitseasi; minu lemmik on Owneri Mosquito Hook nr 2. Konksu seon spetssõlmega otse liinile – see ei lase ahvenatel aga ka kaaskaladena püüki tulevatel haugidel sööta liialt sügavale neelata. Õigesti seotud konks paikneb liini suhtes täisnurga all. Konksule läheb söödaks kas 3-tolline kummikala, sirpsaba või kiilivastse imitatsioon. Värvidest on kõige paremini töötanud punakad või kollakad toonid.
Sügisene ahven on parvekala ja kui selle merest üles leiad, piisab paarist tunnist, et aru saada – tänaseks aitab. Kotikala kaal jääb reeglina 300–400 g vahele, aga sekka viskab ka suuremaid. Need on täpselt parajad suitsuahju panekuks või rümbana praadimiseks; kes soovib, võib lõigata ka puhast fileed. Õhtuse saunaõlle kõrvale ei ole midagi maitsvamat kui otse suitsuahjust tulnud ahvenad või võiga praetud ahvenafileed. Kalade suitsutamise kasti, elektriga toimiva suitsuahju või toru ning lepalaastu oleme ise kaasa võtnud.
Jigisid ahvenapüügiks
1. Fanatiku Larva, suurus 2,5 ja 3 tolli. Kõige paremini toimisid punakad toonid.
