Tekst: Lauri Saks, Kristiina Jürgens ja Kristiina Hommik Kui 15 aastat tagasi Lääne-Eesti rannakalurilt pärisin, et kuidas kala on kah, sain vastuseks: „Kala ei ole aga...
2019. aastal jagati Läänemere lestad ametlikult kaheks – varasema üheainsa liigi asemel (lad Platichthys flesus) eristatakse vastavalt kudemisstrateegiale nüüd euroopa lesta (Platichthys flesus) ehk süvikukudulesta ning...
Sügis parim aeg lestapüügiks rannalt. Lest näol on tegemist kulinaarselt hinnatud saagiga ja tema püük on huvitav, samuti on lesta rannikumeres veel nii palju, et jätkub...
Eesti harrastuskalastuse valdkonda on ootamas enamike kalastuslubade hinnatõus, aga ka uute kudealade loomine mitmetele suure püügisurvega liikidele ning harrastuskalastajate senisest suurem kaasamine otsustusprotsessidesse. Kalastaja ajas juttu...
Kuna soolase vee kalapüügi maitse päras proovimist ei unune, sai seekord reisisihiks valitud Mehhiko, täpsemalt Yucatani poolsaare kirderannik, mille kallast uhuvad Kariibi mere lained. Cancunist mõnetunnise...
Suvi on käes ja see tähendab mõnusaid õhtuseid grillimisi. Kui oled lihast tüdinenud, proovi vahelduseks grillida tuurakala – seda söövad meelsasti ka need, kes muidu kalast...
Kevade lõpp ja suve algus, kui toimub ühepäevikute koorumine, on enamikele lendõngitsejatele märgilise tähendusega aeg, aasta suursündmus, mille ootuses käiakse juba varakult jõe ääres luurel –...
MTÜ Eesti Vee-elustiku Selts ja Kormoran Grupp teostasid koostöös MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoguga Anilaiul ja Sorgu saarel sellekevadist kormoranide munade õlitamist. Munade õlitamine viidi läbi kokku...
Pärnu laht oma hästi läbisoojeneva, madala soolsuse ja vähese läbipaistvusega toitaineterikka veega on Eesti aasta 2024 kalaks valitud kohale sobivaks elupaigaks. Kuigi see mageveelist päritolu ja...
Toomas Armulik (1967) on Kalanduse Teabekeskust juhatanud 2011. aastast alates. Ta on lõpetanud 1992. aastal Tartu Ülikooli bioloogia erialal ning sõbrad-tuttavad nimetavad teda suureks Tartu Ülikooli...
Eelmises Kalastajas heitsime põgusa pilgu eeltreeningutega seotud momentidele võistlusveekogul. Seekord vaatleme võistlusolukorda – mida teha, kui algne plaan ei toimi, kuidas strateegia ja taktika n-ö käigu...
Enamik õngemehi vaevab pidevalt pead ühe ja sama küsimusega – kuidas leida selline peibutussööt, mis kõige paremini kala alla toob? Nendele, kel omal käel katsetamiseks aega...
Tänapäevased päästevestid hobisõidu harrastajatele on mugavad ega sega kuidagi veesõidukil liikumist või kalapüüki.Vestide klassifitseerimisel kasutatakse kandejõu mõistet ja see antakse njuutonites (N). Kandejõud 100N tähendab, et...
Mida teha, kui väljas on põrgukuumus, taevas lõõskab päike, aga teie püüate näiteks juulikuisel Emajõel koha või rebite Peipsil ahvenaid. Särki seljast võtta ei saa, sest...
Kui kalastusvarustuse maailmas orienteerumine tundub keeruline, siis matkavarustusega võib olukord olla veelgi hullem. Valik varieerub ühest äärmusest teise – kõrgmäestiku high end toodetest kuni väga lihtsakoeliste...
Mõnus õngitsemine tähendab vajadust erinevate rakenduste järgi ja sageli ka nende muutmist või ümberehitamist püügipäeva vältel. Järgnevalt mõned elementaarsed abivahendid, mis võiksid kuuluda iga õngemehe varustusekasti....
TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae LUGEJA KÜSIB, ametnikud vastavad Räimenäitus Viimsi Rannarahva Muuseumis. Maivi Kärginen Kalamehejutte, nagu kuuldud Suvine kohapüük dropshot’iga. Laur Tammeorg Suvisest ahvenate trollimisest Peipsi...
25. mai, Tarbja tehisjärv, 23 osalejatEsimese etapina Järvamaa 2024. aasta seeriavõistluste sarja kuulunud õngitsemisvõistlus Paide Särg toimus juba viiendat korda. Varasemalt Paide tehisjärvel aset leidnud varasuvine...
Kormoranide osas on toimunud väike edasiminek – kohus ei rahuldanud sel aastal ornitoloogide esialgse õiguskaitse taotlust ning mitmel laiul õnnestus munad ära õlitada. Loomulikult on selle...
Hiiumaa ümbruses on säinauputus. Hiiumaa vetes Salinõmmest Õunakuni oli kevadel nii palju säinast, et kiirem ja kergem mees võinuks mööda säinaste selgasid Hiiumaalt Saarnakile lipata. Sellist...
1. Kilu ja räime visuaalne eristamine võib vahel valmistada probleeme ka kogenud kalasõbrale, rääkimata siis veel kogenematust silmast. Ometi on üks lihtne ja käepärane viis, kuidas...
Ujuk peatus hetkeks voolus ja kadus vee alla. Habe haakis ja ritv tõmbus mõnusasti looka. Pillikeelena pingul tamiil vilises tuule käes, kui järjekordne vimb vee all...
„Õnge eest tuleb maksta kümme eurot päevas,“ teatab laenutuspunkti teenindaja kalamehele. „Palun! Aga kuhu te soovitaksite mul kalale minna?“ uurib mees.
Euroopa Komisjon nimetas Eesti kahe kalade viirushaiguse vabaks riigiks. Vikerforelli turustamise võimalused laienevad.Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul puudutab taudivabadus...
TÜ Eesti Mereinstituut koos Liivi Lahe Kalanduskoguga on tellinud nn ideaalse kaluripaadi modelleerimise võrgu- ja mõrramehele. Aluse esimene prototüüp valmis 2024. aasta alguses ning viimased lisaseadmed...
Ranna- ja siseveekalurid saavad riigilt küsida toetust hülgekindlate püügivahendite soetamiseks. Toetuseks on eraldatud 3,6 miljonit eurot.Viimastel aastatel on hüljeste arvukus Eestis tõusnud ning sagenenud on ka...
Siig on nii hea kala, et tema püüdmise korral küll ükski kalamees nurinat ei tõsta. Läänepoolsel rannikul võib võrgult tulijate suust näiteks vahel kuulda juttu, et...
Kõik kutselised kalurid peavad peatselt andmeid esitama elektrooniliselt. Põllumajandus- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist Gunnar Lambing vastab seitsmele küsimusele, millega kalurid enim ameti poole...
2016. aasta kevadel kogunesid Eesti mitmest piirkonnast pärit loodusesõbrad Pedja jõe lisajõe Onga äärde, et anda panus forelli sigimistingimuste parandamiseks selles kanaliseeritud sängiga veekogus. Üheskoos ühiskondlikus...
Oliver Edwardsi kohta on öeldud, et tegemist oli uuema aja ühe osavama ja mõjukama lendõngemehega. Järgnev lugu on eelkõige austusavalduseks möödunud aasta kevadel taevastele kalavetele siirdunud...
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jätkab madrusest isa Reinu päevikutest nopitud mäletuste jagamist. Eelmises osas jõuti baaslaeval Stanisław Moniuszko 1991. aasta...
Räim on Eesti rahvuskala ning aegade jooksul olnud siinsete inimeste jaoks äärmiselt oluline toiduallikas. Räime söömine on aidanud hädast välja siis, kui saak põllu peal ikaldus....
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi veeosakonna spetsialistid ning Eesti Maaülikooli kalateadlased. Viimasel ajal on olnud korduvalt jutuks kalapüügivahendite kokku kogumise ja utiliseerimise...
Tuulehaugipüügil kasutatakse reeglina lisaks tavapärasele landikonksule veel ka täiendavat trossi või tamiilijupi otsa seotud kolmikut, mis aitab suurendada kättesaadavate kalade arvu. Kui aga näpuga seaduses järge...
Tartu mees Madis Mähar (37) teenib igapäevast leiba infotehnoloogia alal. Ta on aktiivne kaitseliitlane, Tartu kalaspordi klubi asutajaliige ning kirglik kalamees, kelle igapäevasete tegevuste hulka kuulub...
Vähiliikidest ja nende levikust sai antud ülevaade Kalastaja 2018. aasta sügiseses väljaandes nr 89. Nüüd, kui möödunud on viis suve, on paras aeg vaadata, mis vahepeal...
Nagu enamikel spordialadel, nii määrab ka võistlusõngitsemisel tulemuse varasemalt paika pandud strateegia ja taktika. Ettevalmistused võistluseks algavad varakult enne stardipauku. Esimeseks sammuks on tavaliselt võistlusveekogu kohta...
Küsis Ralf Mae, vastas Timo Arula Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel on valminud mahukas ülevaade „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“. Mida kormoranidega teha ja kas üldse annabki...
𝟓. 𝐦𝐚𝐢𝐬𝐭 algas kuderahu tagamiseks 𝐤𝐨𝐡𝐚püügi keeld siseveekogudel. Koha- ja latikapüügi keeld algas 5. maist ka Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel ning kestab 10. juunini.Kohapüügi keeld merel...
Tekst: Paul Teesalu Koha – Võrtsjärve väärtuslik röövkala
