Connect with us

Toimetaja veerg

Jälle need kormoranid

Avaldatud

kuupäeval

8. detsembril käis meediast läbi uudis, et Tallinna halduskohus rahuldas Eesti Ornitoloogia-ühingu kaebuse ja tunnistas keskkonnaameti 31. märtsil väljastatud load kormoranimunade õlitamiseks kaheteistkümnel laiul õigusvastaseks. Err.ee-st võis lugeda muuhulgas järgmist.

Halduskohus leidis, et korraldustes puuduvad tõendid kormoranide tekitatud tõsiste kahjude kohta kalavarudele, kudekarjadele või kalakasvatustele nimetatud aladel. Kohtu hinnangul oli keskkonnaamet tuginenud vananenud 2008. aasta tegevuskavale, mis omakorda põhineb vananenud toitumisuuringutel. /…/ Kohtu hinnangul pole arvestatud ka vahepealseid, umbes 15–25 aasta jooksul toimunud muutuseid, mis omakorda mõjutavad kormoranist tulenevale kahjule antavat hinnangut, sealhulgas hinnangut kahju olulisusele ja tõsidusele.

Kohus märkis, et ainuüksi faktist, et kormoranid söövad hulgaliselt kala, ei tulene automaatselt kalandusele tõsise kahju tekitamise kriteeriumi täidetust. Lisaks peab alale omaste kalaliikide populatsiooni struktuur ja liigiline koosseis viitama sellele, et kaladest toituvad kormoranid on kõige tõenäolisemalt kalasaaki vähendavaks või kalu vigastavaks teguriks, mis kinnitab tõsist kahju kalandusele ja teiste tegurite mõju tõsise kahju põhjustajana ei ole tõenäoline.

Ma ei saa teist aru, ornitoloogid. See pole ju inimeste mõtlematuse tõttu väljasuremisohtu sattunud Viimane Valgesulg, keda iga hinna eest kohtuga kaitsma peab. Need on kormoranid, kellest on juba hulk aega tagasi saanud meie arvukaim merelind. Keskkonnaagentuuri andmeil oli neid 2022. aastal Eestis 33 613 pesitsuspaari pluss mittepesitsevad noorlinnud. Kuna kormoranid alustavad pesitsemisega teisel või kolmandal eluaastal, tuleb noorlindude arvukuse teadasaamiseks pesitsevate paaride arv korrutada umbes viiega. Seega lisandub 67 226 pesitsevale linnule veel u 168 000 mittepesitsevat kormorani. Kõik need tahavad ju süüa. Et üks lind sööb päevas ca 400 g kala, teeb see kogu seltskonna peale u 94 tonni kala ööpäevas. Mis selle vahepealse 15–25 aasta jooksul siis muutunud on? Kas kormoranid on üleüldise rohestumise tuules õppinud vahepeal muru sööma? Ei ole ju.

Ahvenamaal on kormoran lindprii, nagu kuhugi tekib, võetakse pauguraud ja antakse tuld. Rootsis Indalsälvenil lastakse samuti kõik pikema jututa maha, sest seal käivad kudemas lõhed ja neid asustatakse inimese poolt ka juurde. Pärnu jõel, kus kevadine kormoraniprobleem kõige reljeefsemalt meediasse on jõudnud (aga mõistagi mitte ainult seal), kulutame suuri summasid lõhede ja siigade asustamisele, et kormoranid need kevadel merre laskuvate kaladena nahka pistaksid. Me piirame väljapüüke, suurendame alammõõte, kehtestame uusi keelualasid jpm, et kalu saaks rohkem. Rohkem kellele? Kormoranidele?

Võrreldes sellega, kuidas naabrite juures kormoranidega käitutakse, on munade õlitamine väga leebe ohjamise viis. Äkki maksab sealt sügavast kaevikupõhjast välja tulla ja vaadata, mis lageda peal toimub?

Continue Reading
Reklaam
Kommenteeri

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga