Kalanduse Teabekeskuse tellimusel on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis on välja töötatud metoodika, mis võimaldab haugide ja kohade täispikkust arvutada ka siis, kui kalade pead ja sabad...
Novembri keskel veebi teel toiminud Eesti–Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et tuleval aasta saavad Eesti kalurid koha, ahvenat ja latikat Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest...
Kaheksa Eesti rannakalureid ühendavat katusorganisatsiooni valisid detsembri algul Kalandusvõrgustiku aastalõpuseminaril esmakordselt Eesti rannakalanduse sõbra ning vastase. Tunnustuse idee autor on Pärnu rannakalur Tarmo Luks. Üsna üksmeelselt...
Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasumäärad 2023. aastaks, mille järgi püüniste piirarv jääb samaks. Olulisim muudatus on üleminek kehtivale haldusjaotusele. Mitmed püügivõimalused on seotud maakonna...
Tekst: Imre Taal, Ralf Mae 2018. ja 2019. aastal läbiviidud ihtüoloogilised, topo-geodeetilised ja ehitusgeoloogilised uuringud näitasid, et Saunja lahe ja Riimi mere ning Saaremõisa lahe koelmualade...
Tekst: Mehis Rohtla, Ralf Mae Paranenud kudemistingimustest Teorehe järves ja Sauemeres on lisaks haugidele põhjust rõõmu tunda ka Lääne- ja Pärnumaa kalameestel – suurenenud laskuvate haugimaimude...
Kalandusotsuste tegemiseks on vajalik võimalikult täpne ja mitmekülgne info meie vetes toimuva kohta – millises seisus on kalavarud, kui palju üht või teist liiki püüda, millised...
