Jari Lindroos – üks täiesti teistsugune hiidlane

Jari Lindroos on soomlane, kes elab Tallinnas, omab Läänemaal suvekodu, peab Hiiumaal Roograhu sadamat koos hotelli ja restoraniga ning ütleb enda olevat hingelt hiidlase. Minu arvates on Jari üks nii eriline hiidlane kui veel üldse olla saab.

Kuuldused sõbralikust soomlasest, kes Hiiumaal Roograhu sadamas majandab ja sinna hotelli ja restorani püsti on pannud, jõudsid minuni umbes 10 aastat tagasi, kui üks hea semu oma paadiga Hiiumaal käis. Reisi käigus oli ta juhuslikult Roograhusse sattunud ja sinna paariks nädalaks pidama jäänud. Umbes sama asi, muide, juhtus hiljem ka minuga – läksin Roograhu sadamasse uudistama ja takerdusin sinna umbes kaheks aastaks, kuni leidsin endale Hiiumaal sobiva maatüki ja rajasin endale sinna oma teise kodu, mis tänaseks on minu kodude nimekirjas esimeseks tõusnud.

Täna on nii, et need, kes pole kala- ega meremehed, tunnevad Jarit tema kuulsate pitsade järgi, ülejäänud inimesed aga, kes sõidavad merd ja püüavad kala, Roograhu sadama järgi, kus pakutakse väga head pitsat. Hiiumaal on levinud ka ütlemine, et head pitsat ei saa mitte Itaaliast, vaid Roograhust Jari juurest. Ehkki minul on au Jarit tunda juba kümmekond aastat, ei teadnud ma tema minevikust ja tegemistest peale maitsva pitsa suurt midagi. Seepärast on käesolevas loos ka tibake minu isiklikku uudishimu huvitava ja mitmekülgse soomlase vastu.

Kohtusin Jariga augusti alguses Roograhu sadamas. Jõudsin kokkulepitud ajast veidi varem ja leidsin mehe, kummikud jalas ja trimmer käes, hotelli hoovil toimetamas. Nagu väikestes ettevõtetes ikka, tuleb omanikul kõik vajalikud tööd ise ära teha. Mind näinud, palus mees mõned minutid, et nägu puhtaks pesta ja riided ära vahetada, misjärel suundusime hotelli teisel korrusel asuvasse puhkeruumi lobisema.

Sul on rootsi perekonnanimi. Oled sa rootslane või soomlane?

Ma olen soomlane, aga kauged juured ulatuvad võib-olla Rootsi.

Kuidas sa Eestisse sattusid ja Hiiumaale sadama koos restoraniga rajasid?

Eestisse ma sattusin hoopis teise asja pärast. Ma tulin nimelt Catepillari kaubamärgi Baltikumi juhiks, esialgu ainult kolmeks kuuks, aga siis aeg aina venis ja venis, kuni lõpuks jäin selle ametikoha pealt pensionile. Hiiumaale aga sattusin läbi juhuse ja vedamise. Otsisime endale mereranda suvilakohta ja Haapsalus oli üks tuttav kinnisvaramaakler, minu naise klassiõde, kes pakkuski selle Roograhu välja. Ta ütles vaid, et tegelikult on see planeeritud sadamaks, aga küll sinna saab ka suvila teha.

Olin varem Soomes mõned aastad Inkoo valla sadamat opereerinud. Inkoosse sattusin ma kah pooljuhuslikult – mu tütar õppis nimelt kokaks ja talle oli töökohta vaja. Ostsime siis ühe vana maja ning tegime sinna restorani ja majutuse. Kuna maja asus sadama juures rannas, pakkus vald, et äkki opereerid siis juba sadamat kah. Nii et enne Roograhu ostmist oli mul Soomest juba sadama, majutuskoha ja restorani pidamise kogemus olemas. Nagu ma Roograhu nägin, tuli kohe nostalgia kallale ja mõtlesin, et äkki teeks siia kah restorani, hotelli ja sadama.

Nende kolme ehitamine nõuab oluliselt rohkem raha kui suvila ehitamine.

Jälle elus vedas. Oma rahaga tegin alustuseks korda kaid, ent siis tulid esimesed EAS-i sadamatoetused, kust sain oma projektile 50% rahastuse. Aga nagu ehituste puhul ikka, läks asi lõpuks maksma palju rohkem kui esialgu planeeritud – lõpuks oli EAS-i toetus 28%. Ülejäänu tuli pangalaenust ja oma rahast.

Viimasel ajal kohtab toetuste najal ehitatud sadamate juures aina rohkem sellist asja, et esimesed viis aastat lastakse sinna võõraid kah, siis aga pannakse sadam põhimõtteliselt lukku. Kas ka Roograhuga võib nii juhtuda?

Me oleme täna pea 12 aastat kõigile avatud ja nii jääb ka tulevikus. Ainus, mis on selle 12 aasta jooksul on muutunud, on see, et esimesed seitse aastat seisin ma ise köögis ja tegin pitsasid, nüüd teevad seda juba teised.

Kust selline mõte tuli, et võiks Hiiumaal pitsat valmistama hakata?

Kui restoran valmis sai, küsisin tuttavatelt, et kas keegi Hiiumaal pitsat valmistab ja kõik ütlesid „ei“. Kui ehitajad pitsaahju kööki tassisid, naersid nad, et kes see Hiiumaal siis pitsat sööb. Aga nagu näha, osutus pitsa üllatavalt populaarseks.

Oled sa pitsavalmistamist õppinud või tuli see sul loomulikust intelligentsist?

Ma olen omal ajal Turu ametikoolis kokaks õppinud, aga pitsast ei teatud toona Soomes veel midagi. Minu pitsakogemused pärinevad Inkoo perioodist. Inimesed küsisid seal toona, et kust pitsat saab ja ma vastasin, et kohe hakkab meilt saama. Minu tütar oli pitsa tegemist õppinud, lisaks võtsime tööle ka ühe koka, kes oli varem pitsarestoranis tööl olnud ja nii see läks.

Tänaseks oled sa Roograhu kompleksi pidanud 12 aastat. Kui tagasi vaatad, kas kõik on läinud nii nagu plaanitud või mõtled vahel, et oleks teadnud, et see nii läheb, poleks kunagi alustanudki?

Ma olen selline inimene, kes ei kahetse ühtegi tehtud asja. Täna on õnneks nii, et ma siin ise iga päev enam tööd ei tee, vaid olen andnud selle rendile. Aga muru pean niitma mina, samuti hoolitsema selle eest, et kõik oleks korras ja toimiks. Kokkuvõtteks pean siin ikkagi iga nädal kohal käima.

Milliseid teenuseid ja tooteid Roograhu sadam täna pakub?

Sadamas on olemas avalik slipp paatide veeskamiseks ja see on kõigile tasuta. Me ei eelda isegi seda, et inimene, kes meie slippi kasutab, meilt iga kord ka pitsa ostaks, aga iseenesest oleks see ju tore.

Restoranis saab pitsat ja ka muid toite ja kui paadiga tulla, on söömise ajal paadi külaliskais hoidmine tasuta. Hinnakirjas on tasuta seismise ajaks küll kaks tundi, aga kui söömine venib pikemaks, siis keegi selle eest raha juurde ei küsi. Peale kevadist puhastamist on sadamabasseini sügavus 2,5 meetrit ja oodatavate laevade pikkus võiks jääda alla 10 meetri.

Sadamas on n-ö kodusadama kohad, mille kuutasu on 40 eurot, ning 10 külaliskai kohta, kus ööpäev maksab 20 eurot. Lisaks toimetab Roograhu sadamas ka kohalik kaluriühistu. Sadamas on olemas elekter ja mage vesi ning siin saab ära anda ka pilsivett.

Hotellis on viis kaheinimesetuba, kuhu saab laste jaoks paigutada ka lisavoodi. Suvisel ajal on hotell enamuse ajast täis. Näiteks kui on soov tulla juulis ja nädalavahetusel, tuleks koht vähemalt pool aastat ette broneerida. Hotellis on ka suur saun, kuhu mahub korraga vähemalt 10 inimest. Lisaks on olemas nii jahe varikatusega söögisaal kui täiesti eraldi ruum, kus saab pidada sünnipäevi või ka väiksema pulmapeo.

Õues on paadikuur koos pikkade laudade ja köögitehnikaga, kuhu mahub vähemalt 60 inimest – seal on peetud mitmeid pulmapidusid. Omamoodi hea märk on see, et tänaseni pole ükski Roograhu paadikuuris pulmapidu pidanud paar lahku läinud. Nii et kel abiellumine plaanis, võiks selle argumendi najal vabalt Roograhu paadikuuri kasuks otsustada!

Hiiumaal ei pakuta täna praktiliselt kuskil enam hommikusööki, aga Roograhusse on suvekuudel võimalik tulla ka hommikust sööma. Muul ajal on hommikusöök ainult hotelli külastajatele või tuleb lihtsalt ette tellida.

Veel saab Roograhust laenutada jalgratta ja sõita sellega näiteks Kärdlasse, mis jääb mööda asfaltteed umbes 4 km kaugusele. Samuti on võimalik siit laenutada ka väikest rippmootoriga aerupaati. Eriti populaarne on paadilaenutus tuulehaugihooajal, sest Roograhu ja Kärdla vaheline ala on mai lõpus ja juuni alguses väga hea koht tuulekala püügiks. Varakevadel saab Roograhu ümbrusest ka meriforelli, suvel hea õnne korral haugi, ahvenat ja säinast. Tegelikult ei tähenda paadirent ilmtingimata kalastamist – ilusa ilmaga võib ka niisama merd nautima minna. Paadi laenutamiseks ei pea ilmtingimata hotellis peatuma, võib ka n-ö tänavalt sisse astuda. Tuulehaugi hooajal aga on mõistlik paat jällegi ette broneerida. Lisaks paatidele saavad huvilised rentida ka kanuusid.

Miks peaks inimene üldse Hiiumaale tulema ja miks just Roograhusse?

Hiiumaal on eriti suvel hästi palju kultuuri  – pea iga päev toimub kusagil mingi kontsert või muu kultuuriüritus. Hästi palju noori tuleb Hiiumaale discgolfi mängima – Paluküla discgolfirada asub siinsamas, praktiliselt meie hotelli kõrval. Talvel on siin väga head valgustatud suusarajad. Roograhu sadamast algavad ka huvitavad paadireisid, kus saab mereõhku hingata ja hülgeid vaadata. Jäävabal ajal tuleb väga palju inimesi Hiiumaal kalale, talvel aga käib siin palju jahimehi.

Inimesed on avastanud ka unikaalse võimaluse meie juures ärikoosolekuid ja koolitusi korraldada. Siia on lihtne tulla, sest lennujaam jääb vaid 400 m kaugusele. Ja koolituselt ei saa keegi enne lõppu lahkuda, sest tegu on saarega ning lennuk käib kaks korda päevas. Lennupilet Tallinnast Kärdlasse maksab täna vaid 25 eurot.

Kui juba jutt lennukite peale läks – siia on väljasõite teinud ka mitmed lennuklubid. Näiteks Turu lennuklubi on käinud kümnekonna lennukiga, samuti on Finnairi lennuklubi käinud ühe lennukiga meil pitsat söömas.

Kas sinu arvates on Hiiumaal kõik hästi või võiks midagi ka paremini olla?

Üldiselt on siin kõik väga hästi. Aga üks asi on, mida me vallaga plaanisime ja mida vald algul ka lubas – kergliiklustee otse läbi Hausma Roograhust Kärdlasse. See võimaldaks Roograhust jalgsi ja jalgrattaga lihtsa vaevaga Kärdlasse minna. Kunagi on selline tee olemas olnud.

Mis sa arvad, kus sa oma tegemistega 10 aasta pärast oled?

Mul on vanust juba omajagu ja praegugi käib poeg mõnede tööde juures abiks – näiteks kui kevadeti sadamabasseini poisid paigaldame. Loodan, et ühel päeval võtab keegi lastest minu tegemised üle.

Jari, mida sa ise siia lõppu veel lisada tahaks? Mida ma sinu käest küsida ei osanud?

Kui ma Hiiumaale tulin, oli säinas selline kala, millest keegi midagi ei arvanud. Seda veeti metsa sigadele, anti kanadele ja kalurid pakkusid mulle säinast täiesti tasuta. Hiljem, kui ma nendelt säinast juba teadlikult tahtma hakkasin, küsisid nad, et kas selle eest raha kah saaks. Vastasin, et loomulikult saab. Hakkasime säinast kotlette valmistama ning külmsuitsusäinast tegema. Täna pakuvad säinakotlette sisuliselt kõik Hiiumaa restoranid.

Minu arvates on Jari täiesti teistsugune hiidlane ja täiesti teistsugune soomlane. Hiiumaas näeb Jari asju, mida kohapealne hiidlane ei märka ega oska enda kasuks tööle panna. Täiesti teistsugune soomlane on ta aga seetõttu, et meie pikkade tutvusaastate jooksul pole me temaga veel kordagi arutanud, kui palju Eestis ja Soomes vorst ja viin maksavad. Jari oskab Hiiumaad igale inimesele sellises valguses serveerida, et see Hiiumaasse jäägitult ära armub. Roograhu aga on vaieldamatult tänase Hiiumaa üks pärle, kus väikeses ja hubases kompleksis on olemas kõik eluks, tööks ja puhkamiseks vajalik.

Roograhu hotell ja sadam
Roograhu, Hiiessaare küla, Pühalepa vald, 92335 Hiiumaa
Roograhu.ee
info@roograhu.ee
Restoran, hotell: +372 463 6609, +372 5306 6225
Sadamakapten: +372 5306 6615