Päästeamet muretseb eakate kalastajate ja paadimeeste pärast

Eakad inimesed ei istu tänapäeval enam kodus tugitoolis, vaid löövad erinevatel elualadel aktiivselt kaasa. Meie oodatav eluiga pikeneb pidevalt ja nii ei suuda keegi oma vanaduspõlve verandal kassi silitades mööda saata. Seoses sellega on muutumas aina aktuaalsemaks ka eakate inimestega autoroolis, veekogudel ja kalal juhtunud õnnetused. Kalastajaga vestles Lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo ennetuspartner Elari Kliiman, kes tuletas meelde põhilised veeohutusreeglid.

Kanna päästevesti ja väldi alkoholi

Odavaim ja käepäraseim elukindlustus vee peal viibides on päästevest. Sõltumata sellest, kas sa sõidad paadi või mõne muu veesõidukiga, kalastad kahlamispükstes või ukerdad veekogu järsul libedal kaldal, kanna alati päästevesti! Päästevest ei ole häbiasi, vaid näitab lugupidamist iseenda vastu. Kõige turvalisem on kanda tavalist kraega päästevesti, mis toetab vette kukkudes kaela kohalt pead ning hoiab suu ja nina veepinnast kõrgemal isegi siis, kui inimene peaks kukkudes mingil põhjusel teadvuse kaotama. Tänasel päeval on moodi läinud ka suruõhuballoonist isetäituvad päästevestid, aga neid võib soovitada inimestele, kes on veega sinapeal, sest selliste vestide avanemiseks on vaja nöörist tõmmata. Veel on olemas ohutusvestid, mis hoiavad inimest vaid veidi pinnal. Need on väikeste ujukitega ja mugavad nt sportimiseks, ent pinnal püsimisele aitab selline ohutusvest vaid veidi kaasa – ellujäämiseks peab ka inimene ise hulga tööd tegema.

Alkohol ja vee ääres või peal viibimine – eriti veel ilma päästevestita – ei käi kokku! Sellest on räägitud söögi alla ja peale, aga ikka kipuvad inimesed seda lihtsat elutõde ignoreerima. Alkohol paneb inimesi oma võimeid üle hindama ning aeglustab reaktsiooni; sageli sellest piisab, et tulemus oleks fataalne. Alkohol on veesurmade juures üks põhilisi süüdlaseid nii kala- kui paadimeeste seas.

Elari toob ühe kurva näite käesoleva aasta statistikast. Selle aasta seni ainus juhtum, kus inimene kahlamispükstes uppus, leidis aset veidi enne jaanipäeva Kaiavere järvel, kus 50ndates eluaastates mees – mitte küll veel päris vanainimene, aga juba sinnapoole – otsustas kahlamispükstes kalale minna. Kaiavere järv on aga libedate kallastega ning järsult sügavaks minev veekogu. Politseiraportis on kirjas, et too kahlamispükstes mees leiti kalda lähedalt veest ning info jõudis politseini uppunut märganud inimeselt. Hiljem tuvastati, et uppunu oli eelnevalt ka alkoholi tarvitanud. Mis täpselt juhtus, ei tea keegi, aga võib oletada, et mees libastus ja kukkus vette, kahlamispükstesse tuli tubli sõõm vett ning libedast kaldast ülesronimine osutus ülejõukäivaks. Kandnuks mees päästevesti, poleks asjad ilmselt nii traagiliselt lõppenud.

Ideaalis võiks kaupmehed ostjatele kahlamispükste kasutamisega kaasnevad ohud ja turvapõhimõtted ostu sooritamise ajal üle rääkida või vastava kasutusjuhendi koostada, aga seda ilmselt niipea ei juhtu. Ja ega tüüpiline eesti mees mingit kasutusjuhendit ju lugema hakkagi – kuidas täpselt asju kasutada, selgub tavaliselt töö käigus. Paraku võib kahlamispükste puhul tagantjärele tarkus osutuda kasutuks.

Elari sõnul Eesti seadusandlus inimesi vee peal ja ääres päästevesti kandma ei kohusta. Laevatatavatel veekogudel peab päästevest paadis küll kaasas olema, aga mittelaevatatavatel regulatsioon puudub. Ehk teiste sõnadega – seadusandja on teinud päästevesti kandmise pigem soovituslikuks. Kuigi Soome seadusandlus on meie omaga üsna sarnane, upub põhjanaabrite juures 6 miljoni elaniku kohta aastas umbes 60 inimest, meil aga 1,3 miljoni kohta umbes 30 ehk ca kolm korda rohkem. Ei usu, et soomlased meist vähem alkoholi tarbivad, aga päästevesti kannavad nad rohkem küll. Olen Soome sõprade ja kolleegidega palju kordi Soomes merel ja kalal käinud ning iga kord on ka minule vest väevõimuga selga sunnitud.

Tegelikult on põhjust meie Päästeametid tubli töö eest kiita, sest see number – umbes 30 uppunut aastas – on püsinud muutumatuna juba mitmeid aastaid, samal ajal kui paadi- ja kalameeste arv on plahvatuslikult kasvanud. Eriti suur kasv oli täheldatav koroonaajal.

Ohutus eelkõige!

Nii eakatele kui kõigile teistele kala- ja paadimeestele mõeldes kordas Elar üle põhilised veeohutusega seotud momendid, mida vee peal ja veekogu ääres toimetades tuleks järgida.

Keerulistes olukordades aitab alati ellu jääda hea füüsiline ja vaimne vorm. Ära mine otse tugitoolist saltosid viskama, vaid liiguta end stabiilselt. Statistikast ilmneb, et sagedamini upuvad nõrgema füüsisega inimesed või siis on uppunutel olnud  mingi haigus, mis küll merele minekut ei takista, aga võib teatud oludes põhjustada raske terviserikke.

Mine kala- või paadiretkele võimalusel koos mõne sõbra või tuttavaga, nii saab kaaslane õnnetuse korral abi kutsuda. Kui on siiski vastupandamatu soov minna üksi või sobival ajal kaaslast ei leidu, teavita lähedasi või paari usaldusväärset tuttavat sellest, millal ja kuhu sa lähed ning millal plaanid tagasi olla. Kui peaks midagi juhtuma, on laias laastus teada, millal ja kust sind otsima tuleks hakata.

Kui lähed kahlamispükstes võrku laskma, võta ilmtingimata keegi kaasa – kasvõi lapselaps. Tähtis pole niivõrd see, et kaaslane vajadusel kohe appi saaks rutata, vaid see, et keegi õnnetuse korral võimalikult ruttu 112 helistaks. Omal käel appi minemisega kipub paraku olema nii, et kui oskused puuduvad, võib sellest olla rohkem kahju kui kasu.

Kui tahad end kahlamispükstes kindlamini tunda, proovi suvel sooja veega ja mõne füüsiliselt heas vormis tuttava juuresolekul end rinnust saadik vees, kahlamispüksid jalas, pikali visata. Kui sellistes oludes paar korda püstitõusmist harjutada, on see hädaolukorras palju lihtsam. Kui aga kahlamispükstes simuleeritud vettekukkumise võimalus puudub, siis uuri, kuidas on kahlamispükse võimalikult ohutu kasutada.

Kui lähed kahlamispükstes võrku laskma või lanti loopima, pea meeles, et libedatel kividel pole parimat abimeest kui üks korralik tugi ehk kahlamistokk. Selleks võib olla näiteks nöörijupiga vöö külge kinnituv vana pikemat sorti alumiiniumist suusakepp või ka spetsiaalne kahlamistokk, mida kalastustarvete kauplusest osta on võimalik.

Kui lähed kalale või niisama paadiga sõitma, võta alati kaasa laetud ning spetsiaalsesse veekindlasse kotti pakitud mobiiltelefon. Kui näed hättasattunut, helista esmalt 112 ning alles seejärel proovi kannatanut võimaluste piires aidata. Väldi füüsilist kontakti uppumisohus oleva inimesega, see võib lõppeda ka sinu uppumisega.

Ära tassi päästevesti niisama kaasas, vaid pane see õigesti selga nii paadiga vee peal olles kui niisama vee ääres (nt ebakindlatel purretel, ujuvsildadel jm) viibides, nõrgal jääl kalastades, kahlamispükstes võrku lastes või spinninguga lanti loopides. Või kui oled juba eakam inimene, siis miks mitte ka lihtsalt veekogu libedal kaldal kõndides – päästevest päästab uppumissurmast ning päästevesti kandmine on popp!