Lugeja küsib

Kui järvest voolab välja jõgi või oja, siis kustmaalt lõpeb järv ja algab vooluveekogu? Hästi lihtne on siis, kui ongi konkreetne kallas ja vooluveekogu algus on selgelt ja üheselt tuvastatav. Kui aga järve ja vooluveekogu liitumiskohas asub mõõdukas sopistus (oja mõistes laiend), siis kas see on veel järve osa või on tegemist juba oja algusega? Küsimus puudutab vähipüüki – järvel on lubade arv piiratud, ojal mitte – kuhu millise loaga tohib mõrdasid püügile panna? Kas nimetatud sopistuses või laiendis püüdmiseks tuleb osta luba ojale või järvele?

Kui kaua on veel kavas pikendada Pärnu jõestikus kehtivat meriforellide püügi keeldu?

Lõhe ja meriforelli püügikeeld kehtib Pärnu jõestikus alates 2020. aastast. Piirangu seadmisel lähtuti sellest, et varu seisund võiks esimesi paranemise märke näidata 3–5 aasta jooksul pärast piirangu seadmist.

Selleks, et Pärnu jõestikus lõhe- ja meriforellipüüki lubada, peab varu seisund olema piisavalt suur, et seda saaks kalanduslikul eesmärgil kasutada. Käesoleval hetkel on jooksmas piirangu kolmas aasta ning teadlaste hinnangul ei ole veel täna kahjuks suuri positiivseid muudatusi lõhe ja meriforelli osas toimunud, mistõttu ei ole sihipärane püük ka põhjendatud.

Kui välisriigi kodanikust tuttav tahab tulla suvel Eestisse kalale, täpsemalt kalastuskaardi alla kuuluvale nn forellipiirkonna jõele forelli püüdma, siis kas talle piisab ainult forellipiirkonna kalastuskaardi ostmisest või peab ta lisaks tasuma ka harrastuspüügiõiguse eest?

Kalastuskaardiga püüdmise eelduseks ei ole harrastuspüügiõiguse olemasolu, s.t piisab ainult kalastuskaardist. See kehtib nii eestlaste kui ka välismaalaste puhul.

Küsimus harrastuskalastuse korralduse kohta Matsalu rahvuspargi territooriumile jäävatel jõgedel, järvedel ja merel. Tean, et seal on erinevad piirkonnad, nn tsoonid, kus kehtib erinev püügiregulatsioon, aga milliseid lube või kalastuskaarte mul erinevates piirkondades vaja läheb ja kust neid osta saab? Üritasin selle kohta internetist materjali leida, aga kogu asjakohane info on kildhaaval mööda erinevaid veebilehti laiali ja mingit sellist kohta, kus kogu vajalik info oleks ühes kohas koos, ei õnnestunud leida. Kas Matsalu rahvuspargi kohta on olemas mingi ülevaatlik kaart, kus kõik keelualad, piirangud, kitsendused, tsoonid ning neis vajalikud kalastuskaardid peale märgitud on?

Matsalu rahvuspargi harrastuskalapüügi režiim on põhjalikult lahti kirjutatud Keskkonnaameti kodulehel rubriigi „Taotlused, aruanded“ alapunktis „Kalanduse taotlused“. Täpne asukoht asub lingil https://keskkonnaamet.ee/taotlused-aruanded/elusloodus-looduskaitse/kalanduse-taotlused#kalastuskaardi-soeta. Nimetatud lingil on lisaks piirkondadele olemas ka kaardikuva, kus on näha erinevad tsoonid.

Kalastuskaarti Matsalu rahvusparki on võimalik osta portaali Kalaluba.ee kaudu, kuid teatud hulk limiite, mida on oluliselt vähem kui Kalaluba.ee-s kajastud limiite, on eraldatud ka Keskkonnaametile.

Möödunud aasta kevadel oli juttu, et Suur-Emajõe alamjooksule Emajõe-Suursoo looduskaitsealale on plaanis rajada veel n-ö avalikke laagripaiku, kus kalastajad seadusega pahuksisse minemata telkida ning lõket teha saaksid. Kuidas see asi on edenenud? Kas 2022. aasta suvel on lootust, et kitsikus alamjooksu lõkkeplatside osas leeveneb?

Asi on edenenud jõudsasti ning mai lõpust alates saavad kalastajad Emajõe ääres kasutada viit uut lõkkekohta. Lisaks senistele Otisaare ja Koosa lõkkekohale on nüüdsest jõe kaldal juures Angerja, Ahvena, Haugi, Koha ja Latika lõkkekoht. Neis on lubatud teha tuld ning telkida ning igaüks neist on varustatud tuulevarju ja grillrestiga lõkkeaseme, priimuseaseme, pinkide, paadikinnitusvaiade ja infostendiga, kus on kirjas viited kehtivatele kalapüügipiirangutele ja käitumisjuhised. Samuti on uuendatud Otisaare ja Koosa lõkkekoha laavusid ning lõkkealuseid koos kubuga, Otisaarele on paigaldatud ka lisalaavu.

Loodame väga, et kalastajad teevad nüüdsest lõket ja ööbivad selleks ettenähtud paikades ega tee seda enam kohtades, kus see on keelatud. Peipsiveere, Kärevere ja Alam-Pedja looduskaitsealal ei tohi jõe ääres telkida ega tuld teha ning neisse kohtadesse, kus seda tegema kiputi, on paigaldatud ka vastavasisulised infotahvlid.

Lõkkekohtadeks sobivaimad kohad valisid välja RMK ja Keskkonnaameti töötajad. Kõiki töid rahastasid Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond ning RMK.

Segane olukord või seadusküsimus, millest ise aru ei saa? Saada probleemi lühike
kirjeldus Kalastajale (ajakiri@kalastaja.ee) ja proovime asjast üheskoos sotti saada!