Kalanduse Teabekeskuse tellimusel on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis on välja töötatud metoodika, mis võimaldab haugide ja kohade täispikkust arvutada ka siis, kui kalade pead ja sabad...
Igale tõsisem kalahuviline on kursis, et teaduses on vastamata küsimusi palju ning kalade elu-olu kohta pole sugugi kõik teada. Sel suvel toimus Lõuna-Prantsusmaal Montpellier’is koroona-järgse aja...
Jätame jõgedele ruumi ja laseme neil olla metsikud, risused ja raskesti läbitavad, kirjutab Tartu Ülikooli vooluveekogude ökoloogia nooremteadur ja Eestimaa Looduse Fondi vee-elustiku ekspert Jürgen Karvak....
Kunda ja Keila jõe alamjooksu lõhedel esineb palju kalahallitust, mida põhjustab parasiit nimega vesihallik. Jürgen Karvak uuris oma magistritöös, kas oomütseedist vesihallikuga (Saprolegnia) nakatumine mõjutab Atlandi...
2022. aasta kala ahven (lad Perca fluviatilis) on oma ereda värvusega üks parasvöötme ilusamaid mageveekalu ja teda on pea võimatu teiste kalaliikidega segamini ajada. Ahvena levik
Tekst: Elor Sepp, Anu Albert Kalapüügi käigus on sageli oht, et saagi hulka satuvad lisaks sihtliigile teiste liikide esindajad. Eriti problemaatiline on ohustatud ja kaitsealuste liikide...
Aastail 2017–2020 viis TÜ Eesti mereinstituut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toel Peipsi järvel läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata töönduspüügil tagasiheidetava kala ellujäämust. Seoses säästvama kalavarude...
![](https://www.digikalastaja.ee/wp-content/uploads/2023/01/Salmo-Nordfin-kolm-susteem.webp")
