Kalapüügieeskiri muutus

Valitsus kiitis 23. novembril heaks kalapüügieeskirja muudatused, millega 2024. aastast tõuseb nii harrastajatele kui ka kutselistele kaluritele haugi alammõõt 45-lt 50 sentimeetrini ja ahvenal meres 19-lt 21 sentimeetrini. Vimmale ja säinale kehtestatakse harrastuspüügil päevalimiit.

Kalapüügieeskirja muudatuste eesmärk on kindlustada kalavaru hea seisund. Eesti jaoks majanduslikult olulistest varudest on heas seisus vaid 42 protsenti. Rannikuliikidest on olulistest populatsioonidest halvas seisus Pärnu lahe ahven, koha, haug, siig jt.

Selleks, et kalavarude seisundit parandada, muudetakse valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kaldajoonele vastavaks jõgede suudmealade koordinaate, täpsustatakse jõesuudmete keelualasid ja Peipsi järvel lisatakse suudmete keelualasid, et kalad saaksid vabalt koelmutele rännata.

Haugi ja ahvena populatsiooni taastamiseks ja turgutamiseks tõstetakse haugi alammõõtu praeguselt 45 cm-lt 50 cm-ni ning ahvenal meres 19 cm-lt 21 cm-ni. See peaks tagama vähemalt ühe aastakäigu kalade sigimise enne püügimõõtu jõudmist.

Vimmale ja säinale seatakse harrastuspüügil päevalimiidid. Harrastuskalapüügil on lubatud ööpäevas püüda ühel isikul kuni 20 vimba ja 15 säinast. Praegu kehtivad sarnased päevalimiidid ahvenale (15 kg), lõhele, forellile, jõeforellile (2 isendit), latikale (15 tk), haugile ja kohale (5 isendit)

Muudetakse ka kaaspüügi nõudeid. Ahven lisatakse kaaspüügi liikide nimekirja, mille kohta kehtib merel kaaspüüginorm. See säte aga rakendub vaid juhul, kui tulevikus peaks kehtestatama ahvena kudeaegne püügikeeld. Kaaspüügimäär oleks siis 5% protsenti nakkvõrkudes, 1% kastmõrdades ja 2% muudes püünises.

Alamõõdulise säina kaaspüüginorme leevendatakse nakkepüünistega püügil (70–76 mm nakkevõrkudes pole kaaspüük piiratud, suuremates on lubatud kuni 15%). Viimastel aastatel on säina arvukus kasvanud ning alamõõduline säinas satub soovimatult teatud piirkondades massiliselt nakkepüünistesse näiteks ahvena- või siiapüügil. Säina kaaspüügiga seotud muudatuste rakendamine vaadatakse kolme aasta pärast üle ja vajadusel neid kohandatakse.

Haugi kaaspüügi norm viiakse sisse ka Võrtsjärvel nakkepüünistega püügil (10%). Kaaspüüginormide seadmine hõlbustab kalapüüki olukordades, kus muidu peaks need kalad kõik vabastama või muudaks selline kaaspüük teiste kalade püügi sisuliselt võimatuks.

Meritindi püügiaega pikendatakse viie päeva võrra ehk 5. maini Pärnu lahe ajutisel püügikeelualal.

Kastmõrra definitsiooni täiendatakse, et võimaldada kastmõrrasaaki röövlindude ja -loomade eest kaitsta võrgulinaga katmisega.

Võrtsjärvel muudetakse nakkepüüniste keeluaega jääalusel püügil – püügikeeld algab 26. märtsil ehk 10 päeva hiljem kui kehtivas määruses. Seega pikeneb jää olemasolul püügivõimalus 10 päeva võrra.