Kunda ja Keila jõe alamjooksu lõhedel esineb palju kalahallitust, mida põhjustab parasiit nimega vesihallik. Jürgen Karvak uuris oma magistritöös, kas oomütseedist vesihallikuga (Saprolegnia) nakatumine mõjutab Atlandi...
2022. aasta kala ahven (lad Perca fluviatilis) on oma ereda värvusega üks parasvöötme ilusamaid mageveekalu ja teda on pea võimatu teiste kalaliikidega segamini ajada. Ahvena levik
Aastail 2017–2020 viis TÜ Eesti mereinstituut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toel Peipsi järvel läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata töönduspüügil tagasiheidetava kala ellujäämust. Seoses säästvama kalavarude...
Kuigi haugi võib kohata kõikjal Eesti rannikumeres, asuvad haugirikkaimad piirkonnad Lääne-Eestis. Sealne haug on oluline sissetulekuallikas kutselistele kaluritele ja pakub püügirõõmu paljudele harrastuskalastajatele. Läänemere rohketoitelisus, vooluveekogude...
Möödunud aastal Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis valminud uuring „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele“ leidis, et vastavalt merestrateegia raamdirektiivi indikaatorite koondhinnangule tuleks Läänemaal, Hiiumaal ja Saare maakonnas...
Tekst: Priit Bernotas ja Meelis Tambets Kalanduse Teabekeskuse tellimisel viisid Eesti Maaülikool ja Eesti Loodushoiu Keskus aastail 2019–2021 angerjate rändeteekonna uurimiseks Võrtsjärvest Läänemerre projekti, mis andis...
