Varahommikune vimma võtt oli vaibunud. Mehed istusid jõekäärus, nautisid mõnusat kevadilma ning tõstsid aeg-ajalt kaldale ilusaid, marja täis kõhuga meresärgi. „…ja tead, kui see eit jalad...
Jääd kattev õhuke lumekiht sinetas tõusva päikese kiirtes, kui kaks meest autost välja astusid ning kiirustades varustust kelkudele sättima hakkasid. „Valmis? Läksime siis.“
Päike oli laskunud peaaegu puude latvadeni ja heinamaalt jõe kohale kandunud ühepäevikute pulmalend andis tunnistust sellest, et varsti hakkavad nad vette maanduma. Seisin poollagunenud sillal, pilk...
Kell lähenes keskpäevale ja hommikune ahvenavõtt oli vaibunud juba mõnda aega tagasi. Rooservasistuvate meeste sikuridvad tegid aeg-ajalt tujutuid tõsteid, nende omanikud aga lasidpilkudel sihitult mööda jääd...
