Aasta kala
2025 AASTA KALA ON ANGERJAS
- Kokkusattumus või mitte aga maoaasta kalaks sai valitud angerjas.
- Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena
- valiti 2025. aasta kalaks Euroopa angerjas (lad Anguilla anguilla).
- Euroopa angerja elutsükkel on meie kalade hulgas unikaalne – tema elu põhiaeg möödub
- Euroopa sisevetes, aga kudema siirdub ta Atlandi ookeani lääneossa Sargasso merre, kust
- Golfi hoovus noored klaasangerjad Prantsusmaa rannikule kannab.
- „Euroopa angerjas väärib aasta kala tiitliga kaasnevat tähelepanu eeskätt seetõttu, et tema
- arvukus on viimase 45 aastaga kahanenud 90–95% ning liigi seisund on jätkuvalt halvenemas.
- Euroopa angerjas arvati kriitiliselt ohustatud liikide hulka juba 2008. aastal,“ ütles aasta kala
- valimise ellukutsuja Hanno Kask. „Madalseisu peamisteks põhjusteks arvatakse olevat
- angerja ülikõrgest kulinaarsest väärtusest tingitud ülepüük (sealhulgas noorjärkude püük
- toiduks ja ümberasustamiseks) ning looduslikele kasvualadele ligipääsu piiramine
- jõepaisudega. Pakutud on ka Golfi hoovuse suuna muutumist, aga päris ühest põhjust ei oska
- nimetada ka kalateadlased.“
- Eesti rannikumeres on angerjapüük muutunud paarikümne aasta tagusega võrreldes sisuliselt
- olematuks ning alates eelmisest aastast on harrastuskalastajatele püük meres ka keelatud.
- Olulise püügikala staatuse on angerjas säilitanud Peipsi–Võrtsjärve vesikonnas ja veel mõnes
- suuremas järves, kuid seda ainult tänu regulaarsele noorjärkude asustamisele neisse
- veekogudesse.
- „Tänu angerja, eriti asustamiseks kasutatava klaasangerja defitsiidile on viimaste
- salakaubandusega hakanud tegelema ka organiseeritud kuritegevus. Ametlikult ostetud
- klaasangerjate kilo, mida asustatakse näiteks Võrtsjärve, maksab täna suurusjärgus 300 eurot,
- hiinlased aga on valmis kohaletoimetatud klaasangerjate kilo eest sõltuvalt aastast maksma
- väidetavalt lausa 6000–8000 eurot,“ ütles Hanno Kask.
- Suurim Eestist püütud ning n-ö ametlikult registreeritud angerjas tabati Matsalu lahest 1957.
- aastal ning kaalus 5,7 kg. Viimase kümnendi suurimaid registreeritud angerjaid on püütud
- Pühajärvest. See kala kaalus 2,3 kg, oli 117 cm pikk ning vähemalt 32 aastat vana.
- Toidulaual on angerjas ülikõrgelt hinnatud ja väga maitsva lihaga kala. „Traditsiooniliselt on
- angerjat söödud suitsutatult, marineerituna või supiks keedetuna,“ lisas Hanno Kask.
- Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis aasta kala seitsmendat korda. Varem on aasta
- kala tiitlit kandnud jõesilm, lõhe, haug, ahven, merisiig ja koha. Sel korral sai lisaks angerjale
- hääletada ka ümarmudila ja trullingu poolt.
- Lisainfo: Hanno Kask, telefon 50 15907.
Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena
valiti 2025. aasta kalaks Euroopa angerjas (lad Anguilla anguilla).
Euroopa angerja elutsükkel on meie kalade hulgas unikaalne – tema elu põhiaeg möödub
Euroopa sisevetes, aga kudema siirdub ta Atlandi ookeani lääneossa Sargasso merre, kust
Golfi hoovus noored klaasangerjad Prantsusmaa rannikule kannab.
„Euroopa angerjas väärib aasta kala tiitliga kaasnevat tähelepanu eeskätt seetõttu, et tema
arvukus on viimase 45 aastaga kahanenud 90–95% ning liigi seisund on jätkuvalt halvenemas.
Euroopa angerjas arvati kriitiliselt ohustatud liikide hulka juba 2008. aastal,“ ütles aasta kala
valimise ellukutsuja Hanno Kask. „Madalseisu peamisteks põhjusteks arvatakse olevat
angerja ülikõrgest kulinaarsest väärtusest tingitud ülepüük (sealhulgas noorjärkude püük
toiduks ja ümberasustamiseks) ning looduslikele kasvualadele ligipääsu piiramine
jõepaisudega. Pakutud on ka Golfi hoovuse suuna muutumist, aga päris ühest põhjust ei oska
nimetada ka kalateadlased.“
Eesti rannikumeres on angerjapüük muutunud paarikümne aasta tagusega võrreldes sisuliselt
olematuks ning alates eelmisest aastast on harrastuskalastajatele püük meres ka keelatud.
Olulise püügikala staatuse on angerjas säilitanud Peipsi–Võrtsjärve vesikonnas ja veel mõnes
suuremas järves, kuid seda ainult tänu regulaarsele noorjärkude asustamisele neisse
veekogudesse.
„Tänu angerja, eriti asustamiseks kasutatava klaasangerja defitsiidile on viimaste
salakaubandusega hakanud tegelema ka organiseeritud kuritegevus. Ametlikult ostetud
klaasangerjate kilo, mida asustatakse näiteks Võrtsjärve, maksab täna suurusjärgus 300 eurot,
hiinlased aga on valmis kohaletoimetatud klaasangerjate kilo eest sõltuvalt aastast maksma
väidetavalt lausa 6000–8000 eurot,“ ütles Hanno Kask.
Suurim Eestist püütud ning n-ö ametlikult registreeritud angerjas tabati Matsalu lahest 1957.
aastal ning kaalus 5,7 kg. Viimase kümnendi suurimaid registreeritud angerjaid on püütud
Pühajärvest. See kala kaalus 2,3 kg, oli 117 cm pikk ning vähemalt 32 aastat vana.
Toidulaual on angerjas ülikõrgelt hinnatud ja väga maitsva lihaga kala. „Traditsiooniliselt on
angerjat söödud suitsutatult, marineerituna või supiks keedetuna,“ lisas Hanno Kask.
Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis aasta kala seitsmendat korda. Varem on aasta
kala tiitlit kandnud jõesilm, lõhe, haug, ahven, merisiig ja koha. Sel korral sai lisaks angerjale
hääletada ka ümarmudila ja trullingu poolt.
Lisainfo: Hanno Kask, telefon 50 15907.
