Connect with us

Keskkonnaamet

Vähipüügil tuleb hoiduda võõrliikide ja haiguste levitamisest

Avaldatud

kuupäeval

1. augustil algas vähipüügihooeg, mis kestab augusti lõpuni. Vähipüügiks on vaja kalastuskaarti ning et jõevähi püük ka tulevikus võimalik oleks, tuleb püügil hoiduda võõrliikide ja vähihaiguste leviku soodustamisest.

„Jõevähi arvukus on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, kuid seda ohustavad võõrliigid: ogapõskne vähk, signaalvähk ja veel vähelevinud marmorvähk,“ loetles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. „Ameerika päritolu vähi võõrliike on avastatud Eestis kümnetes veekogudes ja nende väljatõrjumine on praktiliselt võimatu. Seejuures levivad vähi võõrliigid looduses reeglina just inimese käe läbi.“

Vähi võõrliigid pakuvad meie kodumaisele jõevähile konkurentsi nii elupaikadele kui toidulauale ning levitavad jõevähile hävitavaid haigusi, kusjuures ise on võõrliigid nende haiguste suhtes resistentsed.

Vähi võõrliikide asustamine veekogudesse on keelatud. Samuti on keelatud Eestis looduslikult esinevate liikide ühest veekogust teise viimine. Seda tohib teha vaid Keskkonnaameti loal. „Vähkide määramine võib mõnel juhul olla keerukas, seetõttu jääb vähi omal käel ümberasustamisel alati üles risk, et kodumaise jõevähi asemel asustatakse uude veekogusse ohtlik võõrliik,“ selgitas Rakko.

Kätte saadud võõrliigi- kahtlusega isend on kõige õigem samas püügikohas ära keeta või vette tagasi lasta, sest elusat vähi võõrliigi esindajat veekogu äärest kaasa võtta ei tohi. Võimalusel tuleks võõrliigi kahtluse korral teha vähist mõned pildid ning saata need koos püügiaja ja -koha infoga Keskkonnaametile aadressil info@keskkonnaamet.ee. Selliselt aitab vähipüüdja kaasa terviklikuma pildi loomisele võõrvähkide levikust.

Võõrliigid

Signaalvähk – sileda seljakilbiga, heledad laigud sõrgadel (nn. signaalid)
Ogapõskne vähk - suured ogad põskedel ja punased vöödid taga kehal
Ogapõskne vähk – suured ogad põskedel ja punased vöödid taga kehal.
Marmorvähk – Kogu kehal marmorjas muster

Eestis on vähipüük lubatud vaid augustikuus – lühikeses ajaaknas pärast noorvähkide koorumist suvel ja enne uue paljunemistsükli algust sügisel. Vähipüügiks on vaja kalastuskaarti, mida saab alates 1. juulist taotleda veebilehel kalaluba.ee. Kalastuskaart annab õiguse asetada 24 tunniks püügile kokku kuni viis vähinatta või– mõrda just sellele veekogul, mis kalastuskaardile märgitud.

Et jõevähi populatsioon püsiks, on seatud ka saagi ülempiir. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 75 vähki, neist Igaüks peab olema otsaorgi tipust kuni laka lõpuni vähemalt 11 cm pikk. Lakakarvakesi vähki mõõtes ei arvestata.

Püügivahendina võib kasutada vähimõrda või vähinatta. Käega püük ei ole lubatud.

Eraveekogul (mitte avalikuks kasutamiseks oleval veekogul) püüdmiseks peab olema veekogu omaniku nõusolek.

Ühele isikule antakse ühe püügipiirkonna (üldjuhul maakond, erandina ka mõni konkreetne veekogu) piires luba püüda ühe kuni viie vähipüügivahendiga kuni kolm ööpäeva, Saaremaal ja Pangodi järvel ühe ööpäeva. Püügivahendite ja ööpäevade arv tuleb märkida kalastuskaardi taotlusele. Püük on lubatud kuni 5 vähipüügivahendiga ühe kalastuskaardi alusel, kalastuskaardi hind on 15 eurot ööpäevas. 

Et vältida ka jõevähile ohtlike haiguste levitamist, tuleb vähipüügiks kasutatavad natad või mõrrad desinfitseerida, milleks kõige lihtsam viis on need päevaks päikese kätte jätta. UV-kiirgus hävitab haigustekitajad.  

Jõevähk – Värvus enamasti punakaspruun, kuid võib olla ka rohekas, mustjas või sinakas. Sõrad on suured ja tugevad, eriti isastel. Tavaliselt on sõrad kehaga sama värvi ja pealt karedad. Altpoolt on need siledad ja punased kuni mustjaspruunid. Sõrgade lõikeservad ei ole sirged, vaid seal on kaks väljaulatuvat oga. Seljakilp on sile, kuid erinevalt signaalvähist on pea ja rindmiku liitumiskohal kummalgi küljel terav naast.

Vähipüügi meelespea:  

  • Vähipüük on lubatud vaid augustikuus ja püügiks on vaja kalastuskaarti, mida saab osta lehelt kalaluba.ee.
  • Kalastuskaart 24 tunniks maksab 15 eurot ning sellega on lubatud püüda kuni 5 vähipüügivahendiga.
  • Vähi alammõõt on 11 cm otsaorgi tipust laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata.  
  • Ööpäevas tohib püüda kuni 75 vähki. 
  • Mõrra või nata desinfitseerimiseks jäta see päevaks päikese kätte kuivama. 
  • Kui tekib kahtlus, et oled püüdnud võõrliigi, tee temast pilt ja lase vähk samas kohas vette tagasi. Pilt koos püügikuupäeva ja asukohainfoga saada info@keskkonnaamet.ee. 

Kus on 2022. aastal vähipüük keelatud?

  • Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud kõigis veekogudes.
  • Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Reo karjääris, Riksu ojas ja Riksu lahel.
  • Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjões ja Vääna jões.
  • Põlva maakonnas on keelatud vähipüük Lutsu jões.
  • Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Paadrema jões, Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões.
  • Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões ja Vigala jões.
  • Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja Nurtu jões.
  • Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jões.
  • Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Narva jões, Narva veehoidlas, Mustajões, Balti SEJ väljavoolukanalis ja Eesti SEJ juurdevoolukanalis.
  • Võru maakonnas on vähipüük keelatud Värska lahes ja Õrsava järves.

Lisateave:

Aimar Rakko

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja

aimar.rakko@keskkonnaamet.ee

Continue Reading
Reklaam
Kommenteeri

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.