Connect with us

Veeohtus

Kui lihtne on vees olles päästevesti selga panna?

Avaldatud

kuupäeval

Saamaks selgust, kas päästevest peab vee peale minnes paadis kaasas või seljas olema ja kui lihtne või keeruline on vesti vees olles selga saada, korraldasid Päästeamet ja ajakirjad Kalastaja ning Paat&Merendus 8. juunil Revali Merekooli basseinis vastavasisulise katse.

Katsealusteks olid palutud erinevate elualade inimesed – tänaseks juba endine keskkonnaminister Erki Savisaar, trumme põristav elukunstnik Reigo Ahven ja Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann. Kuna kõlakas toimuvast katsest ulatus ka Kanal 2 Reporteri saateni, tuli kohale ka Kertu Jukkum koos kaameramehega. Kertu ei suutnud kiusatusele vastu panna ja sulpsas ka ise koos meestega basseinivette, et kõik omal nahal ära proovida.

Kõigile neljale katses osalenule anti sama ülesanne – proovida endale vees olles päästevest selga panna. Uskumatul kombel see pärast väikest pusimist kõigil ka õnnestus. Lisaks prooviti vees avada paukvesti ja ka sellega said kõik hakkama. Samas nõustuti, et need tegevused õnnestusid suuresti tänu sellele, et vesi oli soe ja vaikne ning kogenud instruktor kõrval juhendamas. Reaalses hädaolukorras on asjad üksjagu keerulisemad – kasvõi näiteks see, et katsu sa paadist välja kukkuda nii, et vest kukub sinuga samale poole ning ujub koos sinuga samas suunas ja sama kiiresti. Pärast edukalt läbitud katsetusi jäid kõlama järgmised mõtted.

Erki Savisaar ütles, et tema arvates ei ole vees lihtne päästevesti selga saada. Kuna Erki oskab ujuda, jäi ta vees rahulikuks, sai paelu reguleerida ja lõpuks vesti ka selga, aga kui ta poleks suutnud rahulikku meelt säilitada või oleks olnud ümberringi torm ja lained, olnuks see tema arvates võimatu missioon.

Ahti Asmann arvas, et tema sai basseinioludes vesti üsna lihtsasti selga, aga kui väljas on november ja seljas on paks jope, siis treeni palju sa treenid, no ei ole kerge ülesanne. Sellistes oludes eelistaks tema vesti ikka enne vette kukkumist selga panna. Ahti arvates on paadis olev päästevarustus ikkagi kandmiseks, et ohvritega õnnetusi ennetada. (Samas kui piirivalvur peaks suvel plekksileda veega kõrvale sõitma ja selle eest trahvi tegema, et sul vesti seljas pole, on see ilmselgelt liig, lisas ta.) Pärast katse läbimist arvas Ahti, et nüüd on tõenäosus vees vest selga saada palju suurem kui enne.

Reigo Ahven oli seda meelt, et õnnetus juhtub alati ootamatult ja kui on võimalik midagi teha, et selleks ootamatuseks võimalikult hästi valmis olla, siis tuleb seda teha. Ehk maakeeli – paadis olev päästevest tuleks vee peale minnes selga panna. Reigo loodab, et aset leidnud katse paneb mõnegi inimese vesti kandma.

Vest kenasti seljas ja õhk sisse lastud.

Kõik kolm katses osalenut olid arvamusel, et saamaks ettekujutust, kui lihtne või keeruline see on, peaks igaüks proovima endale vees päästevesti selga panna. Erki lisas, et esimest korda oleks seda mõistlik teha nii, et jalad ulatuvad põhja ja pea on veest väljas. Lisaks arvati, et igaüks peaks proovima vees vähemalt korra ka paukvesti lahti tõmmata, nii saab teada, mis tunne see on. Paukvesti puhul tuleks alustuseks läbi lugeda vesti instruktsioon ja jälgida, kui pingul vest seljas on. Paukvesti puhul kehtib reegel, et ümber kere oleva paela ja riietuse vahele peab mahtuma rusikas.

Veel leiti, et kõige parem on omada enda isiklikku päästevesti ja see merele minnes alati kaasa võtta. Lõpetuseks tsiteeris Reigo Ahven räppar Nublut: mees, tunne enda päästevesti. Mis pole üldsegi vale.

Oli meeleolukas päev ja kui tänu katsele saab ka mõni inimelu päästetud või kellegi suhtumist päästevesti muudetud, täitis ettevõtmine igati oma eesmärgi.

Katsejänesed instruktori valvsa pilgu all basseinis hulpimas.

Continue Reading
Reklaam
Kommenteeri

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.