Taani rannikul meriforelli püüdmas

Ma pean end suhteliselt viletsaks merikapüüdjaks. Eestis käin meriforelli püüdmas vähe, peamiselt seetõttu, et elan Tartus ja merikapüük kui selline ei ole minu jaoks niivõrd atraktiivne, et selle pärast teise Eesti otsa sõita. Küll aga naudin väga reisimist ja eriti koos õngega. Taani poole hakkasin meriforelli kontekstis vaatama seetõttu, et mulle meeldib lendõngega punast kala püüda ning Taani rannik on ses osas täielik paradiis.

Internetist ja kirjandusest leiab Taani meriforellipüüki ülistavat materjali palju. Ometi ei ole seal asjad kogu aeg nii kuldsed olnud. Taanis, täpsemini Fyni saarel, millest allpool ka juttu tuleb, olid veel hiljuti meriforelliga lood väga halvad, lausa kriitilised – umbes 20 aastat tagasi oli iherus sealsetest vetest sisuliselt kadumas. Tänaseks on taanlased kudealasid taastades, paise eemaldades, veekvaliteeti parandades ning kala asustades väga suure töö ära teinud. Need tegevused on olnud edukad ning praegu on Taanis meriforelli jälle palju.