Connect with us

Kalagiid

Marek Võsa tõi Hiiumale tagasi vaikus ja rahu

Avaldatud

kuupäeval

Marek Võsa on hiidlasest kalagiid, kes valmistab lante ainult suurte haugide püügiks. Esimese hooga võib see tunduda suurushullustusena, aga et see tõepoolest nii on, veendusin ise, kui Marekiga oktoobris Salinõmmes kalal käisin.

Mitu päeva olid puhunud tugevad kagu- ja lõunatuuled, mis merele haugi püüdma ei lasknud. Lõpuks näitas ilmaennustus, et neljapäeval võtab lõunast tuule maha ja seda ei saanud kasutamata jätta. Leppisime Marekiga kokku, et kohtume sadamas kell 15.00 ja lähme seekord tema paadiga. Tegelikkuses oli huvi kalale minna nii suur, et olime mõlemad kohal juba pool tundi varem.

Minu suur huvi oli tingitud sellest, et Mareki sõnul oli aeg suure haugi püügiks sobiv ja just suurt haugi me seekord püüdma suundusimegi. Olen Salinõmmes varem püüdnud kümneid kordi, aga suurt haugi sealt üsna harva saanud. Suur on muidugi suhteline mõõtühik, mõne jaoks on juba 1,5-kilone haug suur kala. Minu jaoks algab Hiiumaa mõistes suur haug 2,5 kilost ja selliseid tuleb sealtkandist harva.

Kui mina püüan tavaliselt laidude äärest, siis Marek lasi paadi triivi keset avarat vetevälja, kus sügavust meetri ja paari vahel. Vesi oli läbipaistev ja põhjas vaheldusid heledad toonid tumedatega. Kui aus olla, siis minul sellisesse kalakohta usku polnud – vesi oli minu arvates liiga sügav. Marek pani otsa omavalmistatud paarikümnegrammise agressiivse mänguga ja kirevates värvitoonides landi, mida tuli kerida üsna kiiresti. Mina proovisin õnne ühe klassikalise hõbedase käsitöölandiga. Ei läinudki teab mis kaua, kui meil mõlemal esimesed haugid kahvas siputasid – minul 1,5-kilone, Marekil 2,5-kilone.

Kui analoogne ebavõrdsus oli kestnud juba tund aega, ei pidanud ma enam vastu ja küsisin Marekilt endale kah samasuguse landi. Kalaretke ajal ma teise kalamehe käest tavaliselt lanti ei küsi, aga arvestades asjaolusid ja seda, et Marek ise neid lante valmistab, tegin seekord erandi. Järgnevalt avanes mul võimalus tõestada, et ma Marekist sugugi kehvem kalamees ei ole. Kõik sel päeval püütud haugid pääsesid tagasi vette vabadust nautima. Peab ütlema, et lisaks headele omavalmistatud lantidele on Marekil ka omadus oma kalastuskaaslastele usutavalt sisendada, et suur kala saadakse kindlasti kätte. Enamikel juhtudel see ka õnnestub.

Marek, oled sa puhastverd hiidlane?

Jah. Aga nagu enamik hiidlasi, nii olen ka mina vahepeal Hiiumaalt ära käinud. Õppisin Olustveres, seejärel töötasin Soomes ja Rootsis. Seitse aastat tagasi läksin Tallinna, leidsin sealt endale neiu ja jäin paikseks. Esimese aasta töötasin kullerina, sest midagi muud ei pakutud. Järgnevalt kandideerisin lennukite remondiga tegelevasse ettevõttesse Magnetic MRO ja sain sinna tööle. 3,5 aastaga omandasin kõik litsentsid, siis aga tehti Hiiumaalt tööpakkumine, et tulgu ma tavalise metallitöö peale tagasi. Kuna selleks ajaks oli meil sündinud esimene laps, võtsin pere kaasa ja tulimegi. Arvan, et selles elus ma rohkem Hiiumaalt ära ei lähe – siin olen ma sündinud ja siin lähen ilmselt ka hauda.

Millest sa end täna elatad?

Käin palgatööl, püüan, töötlen ja müün kala, valmistan lante, pakun kalagiiditeenust. Olen isa kõrvalt kala püüdnud alates sellest ajast, kui püksid jalga sain ja soovin pakkuda teistele seda, mida mul endalgi meeldib kogeda. Tahan, et minu kliendid naudiksid merel olemist ja saaksid oma haugi või ahvena kätte ka siis, kui nad varem eriti palju püüdnud ei ole. Sellist päeva, kus klient oleks päris ilma kalata jäänud, pole veel olnud. Kalagiiditeenust olen pakkunud tänaseks neli aastat.

Kuidas inimesed, kes sinuga kalale tahavad tulla, su üles leiavad?

Mul on Facebookis grupp „Kalastusretked/värske kala Hiiumaal“, kus ma reklaami teen. Lisaks on mul oma koduleht www.hiiumaalekalale.ee ja kontakti ka läbi minu ettevõtte Mõrd ja Võrk OÜ.

Millist klienti sa oma kalagiiditeenust tarbima ootad?

Enamasti on mul käinud ikka ettevõtted – inimesed tulevad kontorist välja, et omavahel teistsuguses õhkkonnas suhelda ja paremini läbi saada – näiteks ettevõtte suvepäevad. Või siis tullakse hoopis sügisel, aga nimetatakse üritust ikka suvepäevadeks. Päris palju on ka peresid, kes tulevad koos lastega ja näitavad poistele, kuidas haugipüük käib. Tegelikult on kliente seinast seina. Ka vene rahvusest inimesi on käinud – hädaga ma pudistan vene keele kah ära, aga tihti räägime venelastega hoopis inglise keeles.

Millist klienti sa Hiiumaal näha ei taha?

Sellist, kes tuleb Hiiumaa majutuskohta ja tõmbab end samal õhtul täiesti vileks, nii et järgmisel hommikul pean tema järgi ootama ja mõtlema, kas kalastusretk üldse toimub. Ega tegelikult sellise tegelasega merele minna tahagi, sest merega nalja ei tehta. Teada on, et meri annab, aga ka võtab.

Selliseid ahnepäitse, kes ennast kaelani kalasse püüavad, võin ma küll oodata, aga tänapäeval õnneks üle viie haugi ja 15 kg ahvena inimese kohta päevas ära võtta ei tohi. Tegelikult on mul võimalus alati ka püügikoha valikuga reguleerida, et inimesed liiga palju kala ei saaks. Ahnepäitsidele on mul ka selline reegel, et kõik üle 3-kilosed haugid laseme tagasi ja hoiame seda, mis meil meres on.

Kas sa pakud gruppidele ka ööbimisvõimalust?

Jah, mu ämm ja äi kolisid eelmisel aastal samuti Hiiumaale ning soetasid endale Keldrimäe külalistemaja Kassaris. Kuna ma ise elan samuti Kassaris ja meie majade vahe on 300 meetrit, teeme täna palju koostööd. Keldrimäe külalistemajas lõppesid just renoveerimistööd ja mina suunan kõik oma kliendid sinna. Seni on kõik väga rahule jäänud.

Lisaks majutusele pakub Keldrimäe külalistemaja oma klientidele ka väga heal tasemel toitlustust. Samuti on võimalik omapüütud kalad lasta ära puhastada või suitsutada või valmistada neist kohapeal mõni hõrgutav kalaroog. (Klientidel on võimalus lasta püütud kalad Marekil lausa ära vinnutada ja postiga hiljem järele saata. – H. K.) Samuti on võimalik Keldrimäe külalisetemaja väliköögis omapüütud kalad ise söögikõlblikuks muuta.

Kas sinu käest saab ka ilma kaptenita paati rentida?

Eraldi paate ma välja ei rendi. Gruppide jaoks on meil kaks paati, millega me giiditeenust pakume. Mõlemad giidid on asjatundjad ja vastutavad oma tegude eest. Pakume terviklikku paketti – majutus, toitlustus, koht paadis pluss kalagiidi teenus.

Sa valmistad suure haugi lante. Kuidas selline asi võimalik on?

Minu jaoks oli see nagu müüdi murdmine. Olen lante valmistatud juba pikemat aega ja jõudnud arusaamiseni, et suure haugi lant peab mängima agressiivselt. Eks väike haug tahab suurt lanti samamoodi võtta, aga tal on seda keeruline kätte saada. Suurel haugil aga käib suu nii laiali lahti, et sinna mahub mõõtmete poolest suur lant vabalt ära. Ma arvan, et ma tean, milline peab olema landi mäng, et suured haugid selle vastu huvi tunneksid.

Minu kui landivalmistamise juured ulatuvad tagasi aega, kui vanaisa veel elas. Juba tema valmistas n-ö põlve otsas lante ja mina uudistasin kõrvalt, mida ja kuidas ta teeb. Pärast seda, kui sain vanaisa valmistatud plekiga oma seni suurima haugi, hakkasin asja vaatama selle nurga alt, et miks mitte endale kah mõni lant teha. Kolm aastat tagasi sisustasin maja keldrikorrusele töökoja ja hakkasin nuputama.

Alustuseks võtsin oma vanaisa landi tooriku, mida ta haugipüügil kasutas, vaatasin seda ja mõtlesin, mida mina selle juures natuke teisiti teeks. Vanaisa nimelt püüdis rohkem jõgedel, mina aga põhiliselt merel. Alustuseks tegin landi laiemaks ja pikemaks. Uurisin ka, mida poodides müüakse – samasugust lanti, mis juba olemas on, pole ju mõtet teha. Algul kasutasin toorikule painde andmiseks kummihaamrit ja puutükikest ning augud puurisin tavalise käsitrelliga. Kord suutsin isegi oma sõrme läbi puurida, aga tundub, et see tõi õnne. Kui selle landiga esimest korda kalale läksin, sain kohe väga hästi kala.

Hetkel valmistangi üht mudelit haugipüügiks, aga idee tasandil on olemas veel teinegi mudel. Meriforellilante teen kah, neid hetkel küll ainult endale. Esimest korda testisin omatehtud merikalanti sel kevadel – sain kohe kolm kala kahva ja ühe neist võtsin perele õhtusöögiks. See, et meriforellid mu lanti niimoodi himustasid, näitab, et olen õigel teel.

Käsitöölant Hiiu Haug – suurtele kaladele see meeldib!

On su lantidel ka mingi nimi, mille järgi need ära tunneb?

Minu haugilant kannab nime Hiiu haug  – see tuli mul esimesena pähe ja nii jäigi. Ka täna püüdsime Hiiu haugiga.

Kuhu sa oma lantidega välja tahaksid jõuda?

Kui ma lante tegema hakkasin ja neid katsetamiseks sõpradele jagasin, otsustasin, et seda mudelit saab edaspidi osta ainult Hiiumaalt. Kui ma selle kuskile poodi panen, siis kas Imre Kivi omasse, Küti Ärisse või Taido juurde Kärdla sadamasse. Tõenäoliselt aga kõigisse kolme.

Oled sa Hiiumaa ainus landimeister või on sul siin konkurente kah?

Teadaolevalt olen ainuke.

Ma tean, et sa tegeled ka kutselise kalapüügiga. Kas sinu käest on võimalik endale ka värsket kala osta?

On ikka, aga värske kala saadavus ja liik sõltuvad hooajast. Praegu näiteks on algamas siiaaeg ja ma müün seda nii kohalikele kui turistidele. Samas võrgupüügiga on nii, et n-ö vaba kala mul tavaliselt kohe võtta pole ja huvi korral tuleks oma soovidest ette teatada. Kui on soovijaid, tuleb lihtsalt merele minna ja see kala kätte saada. Enamasti saab, aga alati ei pruugi.

Oled sa ka jahimees?

Olen jahimees ja kalamees, pean kalagiidi ametit ja käin lisaks kõigele veel tööl kah, et olen nagu hunt Kriimsilm oma üheksa ametiga. Nädalavahetustega on nii, et kui on kliente, olen kalal, muidu aga jahil. See võtab kogu mu aja; tegelikult tahaks hoopis rohkem perega aega veeta.

Miks peaks turist just Hiiumaale tulema?

Hiiumaa on selline koht, et kui sa hommikul ärkad ja uksest välja lähed, siis kuuled linnulaulu. Juba see ütleb palju. Hiiumaal saab olla rahulikult ja vaikselt. Siin on värske õhk ning ilusad ja soojad ilmad. Iga kord, kui ma mandrilt Hiiumaale sõidan, läheb ilm sõidu jooksul aina ilusamaks, samas kui lähed teises suunas, siis on teada, et kohe tuleb rahe selga. Eriti ilus on Hiiumaa lääne- ja lõunaosa, kuhu tasuks turistil kindlasti tulla haugi püüdma!

Miks sa ise Hiiumaal elad?

Siin on mitu põhjust. Kui sa ärkad öösel pidevalt selle peale üles, et kogu aeg käib kuskil bum-bum-bum, et Tallinki laev sõidab mööda või iga paarikümne sekundi tagant vurab akna tagant läbi mõni auto, siis pole asi ilmselgelt õige. Mina ei suutnudki sellega ära harjuda. Hiiumaale tagasi tõigi mind siinne vaikus ja rahu. Lisaks on siin väga hea lapsi kasvatada – lased nad lihtsalt õue lahti, las jooksevad. Meri on ümberringi, kuhu nad ikka lähevad.

Kas need inimesed, kes Hiiumaale oma teise kodu rajavad, võetakse hiidlaste poolt omaks?

See asi pole üldse hull. Need, kes tulevad Hiiumaale kodu rajama, on kindlasti varem palju kordi Hiiumaal käinud. Nemad pole ilmselt päris linnainimesed ka, neile peab maaelu juba eelnevalt meeldima. Reeglina on nad kursis, kui toredad inimesed neid Hiiumaal ees ootavad. Mina pole oma silmaga sellist inimest veel näinud, kes on tulnud mandrilt ja kellega ma läbi ei saa. Hiidlaste mõttemaailm on mandri inimeste omast võib-olla veidi erinev, aga see ei tähenda, et need kaks omavahel kokku ei sobiks.

Suvel on turistid, aga mida sa talvel teed?

Talvel valmistan lante ja siis saab ka perega olla. Turismihooajal tuleb nahk tooreks teha, et saaks talve rahulikult üle elada.

Kumb sulle rohkem meeldib – Hiiumaa suvi või talv?

Kindlasti suvi – mulle meeldib tööd teha ja turistidega tegeleda. Seda aega, mis jääb kevade ja sügise vahele, naudin ma kõige enam.

Mis hiidlase jaoks Eestis paremini võiks olla?

Minu arvates võiks riik maaelu senisest enam toetada ja saarte elanikele rohkem vabamaid teid anda. Hiiumaa miinus on see, et tooraine transport muudab toote nii kalliks, et paljud siinsed ettevõtmised on seetõttu põhja läinud. Iseasi muidugi, kas Hiiumaal peakski üldse mingit suurt tootmist olema – täna toidab hiidlast ju põhiliselt turism. Veel võiks riik saari rohkem esile tõsta. Põhilised Eesti turismikohad ongi ju Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. Samuti on väga popiks läinud Vormsi ja Kihnu. Rohkem turismi tähendab kohalikele rohkem tööd!

Eeltoodut lühidalt kokku võttes pakub alati heatujuline Marek Võsa terviklahendusi. Kui autosõit Hiiumaale tundub liialt pikk, võib vabalt istuda Tallinnas lennukile ja olla 20 minuti pärast Hiiumaal, kus Marek teid lennujaamas vastu võtab, öömaja ja söögipoolise eest hoolitseb ning mere peal kalastuselamused garanteerib. Kui endal püügivarustust napib, saab selle rentida Mareki kaest. Ainult soojad riided ja veekindlad jalanõud võiks endal kaasas olla. Ja kui peakski juhtuma, et ise kala ei saa (mida pole seni küll juhtunud), saab Mareki käest osta erinevaid kalatooteid nii suitsutatult kui vinnutatult või ka värsket kala. Et kõik see tõepoolest hästi sujuks, on mõistlik oma soovidest varakult teada anda ning plaanitavates tegevustes kokku leppida.

Marek Võsaga saab kontakti:

FB: Kalastusretked/värske kala Hiiumaal

www.hiiumaalekalale.ee

Telefon: +372 56 946 797

e-mail: marek.vosa50@gmail.com

Loo ilmumist toetab.

Continue Reading
Reklaam
Kommenteeri

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.