Ahvenapüügist kirbuõngega Lämmijärvel ja Peipsil

Südatalvel ei taha ahven väiksematel veekogudel enam hästi võtta. Selle põhjuseks
võib olla näiteks paksu lumekihi all madalale langenud hapnikutase, mis kalad
loiuks muudab. Suurematel veekogudel pole see probleem õnneks nii suur ning
seal on võimalik ahvenat püüda talv läbi. Mina olen viimastel talvedel keskendunud
ahvenapüügile Lämmijärvel ja Peipsil ning see on osutunud vägagi edukaks. Järgnevas
loos vaatame võistluspüüdja pilguga üle talvise kirbutamise olulisemad momendid
– milline on parim varustus, kuidas leida kala ja parv käima tõmmata jmt.

Südatalvel ei taha ahven väiksematel veekogudel enam kalamehe poolt pakutavat hästi võtta. Selle põhjuseks võib olla näiteks paksu lumekihi all madalale langenud hapnikutase, mis kalad loiuks muudab. Suuremates veekogudes pole see probleem õnneks kuigi suur ning neist on võimalik kirbuõngega edukalt ahvenat püüda talv läbi. Mina olen viimastel talvedel keskendunud ahvenapüügile Lämmijärvel ja Peipsil ning see on osutunud vägagi edukaks. Järgnevas loos vaatame võistluspüüdja pilguga üle talvise kirbutamise olulisemad momendid – kuidas panna kokku parim varustus, kuidas leida üles kala, milliste nippidega parv n-ö käima tõmmata jmt.