Connect with us

jääpüük

Sisevete jääoludest annab pildi Päästeameti jääkaart

Avaldatud

kuupäeval

Et inimestele oleks lihtsam meie sisevetel valitsevate jääolude kohta infot edastada, on Päästeamet loonud jääkaardirakenduse. See katab enamikke veekogusid, kus käib rohkem inimesi või kus varasematel aastatel on juhtunud õnnetusi.

Päästeameti jääohutuse-alaste tegevuste eesmärk on tuvastada ohtlikult nõrk jää enne, kui keegi sellest läbi vajub ja uppumisohtu satub või upub, aga ka tõsta kalameeste teadlikkust talvisest veeohutusest ning levitada talvise veeohutuse sõnumit, vähendades seeläbi talviste veeõnnetuste arvu Eesti siseveekogudel.

Iga aastal kuulutab Päästeamet välja siseveekogudele mineku keelu. Kui seni on selle aluseks olnud peamiselt juhtunud õnnetused või n-ö jutu tasandil laekunud info, siis viimastel aastatel on jää paksuse monitoorimine võimaldanud meil reageerida faktidele ja reaalsetele mõõtmistele tuginedes ning seeläbi õnnetusi ennetada.

Jääkaardirakendus annab ülevaate, kus asuvad kodule kõige lähemad uisuplatsid ning missugune on olukord siseveekogude jääl. Kuna Eesti talv on heitlik ning pakub meile nii krõbedaid külmakraade kui sulatavaid soojakraade, on jääolud Eesti eri paigus väga erinevad. On piirkondi, kus jääkaane paksus on juba üle 10 cm, samas leidub ka märksa õhema jääga paiku. Et inimestel oleks ohutu uisutada ja talvest rõõmu tunda, rajavad kutselised ja vabatahtlikud päästjad üle kogu Eesti kümneid uisuplatse.

Jääkaart täieneb pidevalt ning sinna koguneb nii tehislikke liuvälju märkiv kui ka siseveekogude jääolusid kirjeldav info. Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele ja jää olemasolule ning teevad seda seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Kuna Eestis on üle 1200 siseveekogu (lisaks järvedele ka jõed ning lugematu arv tiike), on selge, et igale poole päästjad jää paksust mõõtma ei jõua, aga kindlasti kontrollitakse jääolusid neil veekogudel, kus käib rohkem inimesi ning kus õnnetuste oht on suurem.

Päästeamet kutsub kõiki inimesi veekogude ääres viibides üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele. Lapsevanematel palume selgitada lastele hapra jääga seonduvaid riske ning hoida lastel silm peal. Jääaluse vee temperatuur on vaid paar kraadi üle nulli ja nii külmas vees suudab täiskasvanu pidada vastu maksimaalselt kümmekond minutit. Laps kaotab sellistes oludes teadvuse veel kiiremini. Kui märkate hädalist või vajate ise abi, helistage esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.

Päästeameti jääkaardi leiab veebilehelt veeohutus.ee ning Google’i kaardirakendusest. Jääkatte mõõtmisel saadud info kantakse Google’i-põhisele kaardile.

Mõõtmisinfo

Inimest kannab turvaliselt terve jää, s.t selles puuduvad lõhed või praod ning väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25%, ristipragu ligi 40%. Jää paksus peab olema vähemalt 10 cm, aga kevadel (vahel ka sügisel) ei pruugi isegi see olla turvaline.

Jää paksuse mõõtmistel arvestatakse kohtadega, kus jää võib olla nõrgem, s.t mõõtmisi teostatakse erinevates kohtades kogu veekogu ulatuses. Kui ilmneb, et jää on ühtlaselt 10 cm ja enam ning külmad ilmad jätkuvad, tehakse mõõtmises paus ja selle juurde tullakse tagasi siis, kui plusskraadid hakkavad jääkatte paksust või tugevust mõjutama.

Pikemalt ja tähelepanelikumalt hoiame silma peal vooluveekogudel, kus jää paksus muutub kiiremini.

Päästeameti jääkaardi koostamine

  • Jää paksuse mõõtmised viiakse läbi iga päev hiljemalt kell 12 ning andmed sisestatakse koheselt.
  • Mõõtmisi teostame seni, kuni jää on vähemalt 10 cm paksune või otsustame kehtestada kevadise jäälemineku keelu (peale keeldu toimub muidugi järelkontroll). Kui jää paksus kolmel järjestikusel mõõtmisel on üle 10 cm, võib kuni ilmade soojenemiseni (plusskraadid) antud veekogul mõõtmistööd lõpetada.
  • Kui jää paksus jääb alla 10 cm, teostame järelmõõtmisi, kuni tulemus on meile sobiv, s.t 10 cm või üle selle. Alla 10 cm paksusele jääle Päästeamet inimesi ei luba; juba jääl olevad inimesed kutsume ära ning teeme jääohutusalast selgitustööd.
  • Jää paksust mõõtes võtame arvesse, et jää võib olla nõrgem kõrkjate juures, madalikel, allikate kohal (lumekatteta jääl on allikakohad näha tumedamate laikudena), kanalisatsiooni, jõe, oja või kraavi suudmekohtades, koolmekohtades, jõe kitsenemis- või pöördekohas ning laevateedel. Vooluveekogudel (nt jõgedel) on jää alati nõrgem kui järvedel või tiikidel.
  • Mõõteaukude tegemiseks on Päästeamet jaganud suuremate siseveekogudega piirkondadesse jääpuurid. Sellega puuritud auk annab lisaks jää paksusele võimaluse hinnata ka jää struktuuri ja seisukorda.
  • Oleme valmis minema siseveekogudele jää paksust mõõtma ka kodanikelt saabuva info põhjal (näiteks kui veekogu kasutatakse sportimiseks, kalapüügiks jne).

Turvalisus

Päästjad on esimesel jääl alati paremini turvatud kui kalamehed. Ära arva, et kui päästjad juba järvel liiguvad, on jää ilmtingimata turvaline ka kalameestele!

Jää paksuse mõõtmisel kasutavad Päästeameti töötajad alati turva- ja kaitsevarustust (jäänaasklid, jääkassid, päästevest, veepääste ülikond, turvanöör, päästeritv). Mõõtmise jääl viib läbi üks meeskonna liige, teised turvavad teda kaldalt. Mõõtmiste kaugus kaldast ei ületa turvavarustuse võimalusi (nt ridva või köie pikkus jne).

NB! Veeohutus.ee keskkonnast leitav jääinfo on informatiivne. Päästeamet ei võta vastutust, kui veekogul, mille jää paksuseks on mõõdetud üle 10 cm, peaks juhtuma õnnetus.

Käitumine esimesel jääl

  • Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid (jää ragisemine või vajumine), tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning ohtlikust kohast lahkuda. Selleks heida käpukile ning mine kiiresti tuldud teed tagasi.
  • Kui jää ragisemisega ette ei hoiata ja juhtud sellest läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Aja kukkumise ajal käed laiali ning kalluta end tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.
  • Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinnapoole, kust tulid.
  • Jääle tagasi pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.

Kalamehe odavaim elukindlustus talvisel ajal on ujuv talikostüüm! Kui lähed esimesele jääle, riputa kaela jäänaasklid, ära kaota püügituhinas hetkekski ettevaatust, ära tarbi jääl alkoholi ja võta kindlasti kaasa laetud telefon. Ohutut kalastamist!

Vaata jääolusid Päästeameti jääkaardilt www.veeohutus.ee

Continue Reading
Reklaam
Kommenteeri

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.