Connect with us

Aasta kala

Aasta kala 2022. valimine

Avaldatud

kuupäeval

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel toimub sotsiaalmeedias taaskord aasta kala valimine.

Kalastajal on rõõm teatada, et käima on läinud 2022. aasta kala valimine ning kanditaatidena on üles seatud, latikas, säinas ja ahven. Kes neist pärjatakse 2022. aasta kalaks, selgub sotsiaalmeedia hääletuse tulemusena, milles kõik huvilised on oodatud kaasa lööma ja oma häält andma aadressil aastakala.ee, mis suunatakse https://www.facebook.com/aastakala

Hääletus kestab 2021. aasta lõpuni.

Kõigi hääletanute vahel loositakse välja Kalastaja 2022. aasta tellimus.

Alljärgnevalt põhjendavad kandidaadi üles seadnud organisatsioonid lühidalt oma valikut.

Latikas (lad Abramis brama)

Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi on esitanud aasta kala kandidaadiks latika.

Latikas on karpkalalaste sugukonda kuuluv kala, kes elab meil enamasti suuremates järvedes, suuremates aeglase vooluga jõgedes või jõeosades ning vähemal määral ka rannikumeres. Latikas koeb madalaveelistes järvedes või nende osades ning vanajõgedes, ning teadusuuringud on näidanud nende tugevat kudemispaigatruudust.

Latikas on üks tähtsamaid kutselise kalapüügi objekte meie siseveekogudes, eeskätt Peipsi järves ja Võrtsjärves, ning väga atraktiivne ka harrastuspüüdjatele, eeskätt Emajões, aga ka teistes Emajõe vesikonna jõgedes, Pärnu jõe alamjooksul ning paljudes (peamiselt Eesti lõunaosa) järvedes. Põhjuseks mõistagi see, et latikas on väga hea söögikala. Tema liha on rasvarikas, kõrge toiteväärtusega ja väga maitsev. Eriti hinnatud on muidugi suitsulatikas.

Harrastuspüüdjate saagiks langevad tavaliselt 1–2-kilosed isendid. Eesti rekordlatikas püüti 1966. aastal Peipsi järvest. See kala kaalus 5,5 kg, oli 58 cm pikkune ning tema vanuseks hinnati 18 aastat.

Hoolimata küllaltki tugevast püügisurvest näitavad kalastiku seire ja uuringute tulemused, et latika käsi (uim) käib praegu vähemalt Peipsi järve-Emajõe-Võrtsjärve süsteemis üsna hästi.

Vanemast ajast on teada, et kui algas latika kudeaeg, jätsid järveäärsed kogukonnad kõik muud tegevused pooleli ja tegelesid kalapüügiga. Hästi kirjeldab seda olukorda August Gailit romaanis „Ekke Moor“, kus vanausuliste kogukonna matriarh unustati surivoodile, kuna sel tähtsal hetkel juhtus midagi veel olulisemat – latikas tuli randa. Ka tänapäeval võtavad paljud kalamehed puhkuse just kevadsuvel, et saada osa põnevast kudemisaladele minevate ja sealt naasvate latikate püügist. Sel ajal on Emajõe-äärne täis õngitsejaid ning kodudes tossavad suitsuahjud.

Säinas (lad Leuciscus idus)

Saaremaa kalamehed eesotsas Kristjan Siimpojaga on esitanud 2022. aasta kala kandidaadiks taas säina.

Saarlaste arvates väärib aasta kala tiitlit säinas, kes vahepial aastakümneid meite vetest puhta kadund olli. Kui mõni ka vörku juhtus sattuma (öngepüik tollal lootuseta üritus), vaadati kut imelooma. Aga ennäe imet! – möni aasta tagasi hakkasid uiest säinapojad siin ja seal end ilmutama. Tänaseks on taas tekkinud arvukas ning elujöuline populatsioon, röemuks nii harrastajatele kui kutselistele kaluritele. Säinapoisid on tänuväärt püügikalad kõigile, jöulised vöitlejad nigu nad on, vahel trehvab isegit haugilandi otsa. Kena on kogeda kevadise peene särjerakenduse otsas 2-kilose säina rammu. Samuti äi jäta kedagist külmaks kuivatatud säinas ja sellest kalast valmistatud maitsvad kotletid. Loodame, et saame lähiaastatel jälle kogeda samu paarikümne aasta taguseid saake ja seonduvaid emotsioone ajast, mil seda söpra oli ohtrasti.

Aasta kala tiitlit pälvib säinas aga visaduse eest – vöttis kätte ja töusis tuhast kut fööniks!

Ahven (lad Perca fluviatilis)

MTÜ Hiiukala ning Eesti Kalastajate Seltsi alla koondunud kalamehed on (teineteisest sõltumatult) esitanud aasta kala kandidaadiks ahvena.

MTÜ Hiiukala põhjendab oma valikut nii. Ahven on peamine sõdur, kes võitleb tulnuka ümarmudilaga, süües viimase noorjärke. Neid söövad küll ka teised röövkalad, aga kuna ahven on üks arvukamaid, on ka tema panus kahtlemata suurim. Teiseks on ahven kala, kes annab põhilise osa Eesti kutseliste kalurite sissetulekutest. Ehkki räim ületab ahvenat massiga, teeb ahven selle oma hinnaga tasa. Kui räim läheb ekspordiks Ida-Euroopasse, siis ahven pigem Kesk-Euroopasse. Samuti on ahvena teema väga aktuaalne seoses arutluse all oleva alammõõdu tõstmise ning püügikeeluaja võimaliku kehtestamisega.

Söögilaual on ahven väga tänuväärt kala – hiidlased, kes on elupäevad ahvenat tarvitanud keedukalana, on nüüd õppinud temast ka äkist tegema, millega annab vajadusel sööjat siiaäkise pähe ära petta. Rääkimata siis veel tavalisest praadimisest ja suitsutamisest!

EKS ütleb ahvena kohta järgmist. Ahven ehk harilik ahven on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala. Ahven elab Eestis peaaegu kõikjal, kus leidub veidigi elamiskõlbulikku vett. Ta on paljudele kalastajatele esimene saakkala ja mõnel juhul ka viimane. Talvel on ahven meie vete peamisi püügiobjekte.

Ahvenal esineb kaks vormi: kaldaäärne ehk rohuahven ja pelaagiline ehk süvaveeahven. Rohuahvena põhitoiduks on zooplankton ja putukavastsed ning ta kasvab aeglasemalt. Pelaagilise ahvena toidu moodustavad rohkem eluskalad, mistõttu ta kasvab kiiremini ja suuremaks – ehe tõestus sellest, et kala süües arened rohkem!

Ahven on Eesti maitsvamaid kalu, keda hinnatakse kõrgelt ka mujal. Erinevalt punasest kalast on ahvenast pea võimatu isu täis süüa. Linnalegend räägib, et Eesti ahven kannab nii mõnegi Alpi mägirestorani menüüs kohaliku mägiahvena nime.

Meres on ahvena alammõõduks 19 cm. Selles pikkuses on ahvenad suguküpsed ning jõuavad enne väljapüüdmist vähemalt korra kudeda. Teadlased on soovitanud meres ahvena alammõõtu suurendada, võimaldamaks ahvenal vähemalt paari kudemistsüklit – nii ei avalda juhuslik halb kudemisaasta ahvenakarja suurusele sedavõrd suurt mõju.

Tööstuslikult püüti 2020. aastal Eestis 748,68 tonni ahvenat, sellest 60% Liivi lahest. Et meie vetes elaks arvukas ja elujõuline ahvenapopulatsioon, on teadlased korduvalt viidanud ahvena tööstuslikule ülepüügile ja vajadusele suurendada alamõõtu.

Leiame, et Aasta kala 2022 tiitlit väärib ahven – nii tavaline ja samas nii eriline kala.

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valitakse Eestis aasta kala neljandat korda. 2021. aasta kala on haug (lad Esox lucius)

Lisainfo: Hanno Kask, ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja, telefon 50 15907.

Continue Reading
Reklaam
Kommenteeri

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga