Connect with us

Kalakaitsja

Keskkonnaminister tunnustas vabatahtlikke kalakaitsjaid

Avaldatud

kuupäeval

28. juunil andis keskkonnaminister Tõnis Mölder Põlula kalakasvatuskeskuses üle tänukirjad Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlike kalakaitsjate pikaajalisele juhile Jüri Nurgale ning välijuhtidele nende panuse eest Eesti kalavarude kaitsel.

Sel aastal otsustas Jüri Nurk, et on saanud vabatahtlikku kalakaitset juhtida juba küll ning on aeg teatepulk noorematele ja energilisematele meestele üle anda. Ehkki organisatsiooni aktiivses juhtimises Jüri enam ei osale, lubas ta, et on kalakaitsjatele nõu ja jõuga toeks ka edaspidi ning lõhejõgede ääres patrullimas näeb teda sügiseti ikka. Põlulas toimunud kokkusaamine oligi ühelt poolt Jüri n-ö tänuüritus, teisalt aga peeti meeles ka vabatahtliku kalakaitse välijuhte, kellele minister andis tehtud töö eest üle tänukirjad.

Põlula kalakasvatuskeskusesse olid kohale tulnud kalakaitse (selleks hetkeks juba endine) juht Jüri Nurk, välijuhid, ajakirjanikud jt huvilised. Keskkonnaminister veetis kalakaitsjatega ühise laua ääres tunnikese, mille jooksul sai ülevaatliku pildi nende tegemistest ja suurematest röövpüügi juhtumitest, kus vabatahtlikud on aidanud süüdlasi tabada. Minister tundis suurt huvi ka lõhevalvurite abistamise vastu ning lubas, et ka ise sügisel lõhevalvuri ametit proovida. Pikemalt räägiti paisudest, käsitledes nii Linnamäe kui Kunda vaidlusaluseid paisutusi, mis takistavad kudeva kala rännet ja mille pärast lõhevalvurid südant valutavad.

Eesti Kalastajate Seltsi Vabatahtlik Kalakaitse on 2014. sündinud kodanikualgatus, mille eesmärk on takistada röövpüüki, eelkõige lõhede rände ja kude õnnestumiseks. Tänaseks on vabatahtlikust kalakaitsest kasvanud Eesti üks suurimaid loodushoidlike eesmärkidega kodanikuliikumisi, mis hõlmab umbes 400 inimest. Kalakaitse tegevus on levinud üle Eesti, Kuressaarest Võruni. Lisaks sügisestel lõhejõgedel patrullimisele on hakatud kevadeti valvama ka haugi kuderahu ning uue tegevussuunana hoitakse suvisel ajal silm peal ka vähiveekogudel toimuval. Viimane on tänuväärt ettevõtmine – kui kalade osas pole olukord sihipärase röövpüügi osas enam nii hull, siis vähiveekogudel toimub mida iganes ning röövpüüdjate must äri käib nii mõõduliste kui alamõõduliste vähkidega.

Pärast n-ö ametliku osa lõppu tutvustas RMK Põlula kalakasvatuskeskuse juhataja Kunnar Klaas lõhe ja tuura taastootmisprotsessi ning ebapärlikarpide projekti.

Continue Reading
Reklaam
Kommenteeri

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.