Connect with us

Harrastuspüük

Kalaliikide määraja KalaAju vajab jätkuvalt kalafotosid

Avaldatud

kuupäeval

Kalastaja 97. numbris kirjutasime Kalanduse teabekeskuse poolt loodavast kalaliikide määramise äpist KalaAju, mis vajas masinõppeks võimalikult palju kalapilte. Praeguseks tunneb KalaAju kodumaiseid kalu juba üsna hästi, kuid õpib meelsasti ka juurde. Selleks vajab ta jätkuvalt kalapilte. Heade tulemuste saamiseks lootsid äpi arendajad koguda igast kalaliigist minimaalselt 500 fotot, aga see päriselt ei õnnestunud. Seetõttu oodatakse KalaAju edasi treenimiseks kalade fotosid ka edaspidi.

Kui ka eksikülalised arvesse võtta, on Eesti vetes ligikaudu 100 erinevat kalaliiki ja kõigi nende eristamine ei pruugi alati olla lihtne ka kogenud silmale. Kangemad harrastuskalastajad ja kutselised kalurid suudavad enamiku meie vete püügikaladest küll ära määrata, aga on ka hulgaliselt neid, kes end kalade maailmas üldse kindlalt ei tunne. Me ei räägi ju vaid eri liikide määramisest, vaid ka kaitsemeetmetest, püügikeeldudest ja alammõõtudest, mis kõik ei püsi meeles ka igapäevaselt kalastusmaailmas toimetavatel inimestel.

Et kalamehed ja ka muidu loodushuvilised suudaksid neis asjus paremini orienteeruda, alustas Kalanduse teabekeskus möödunud aastal KalaAju rakenduse loomist ning praeguseks on selle esimene versioon veebilehele kalateave.ee juba üles riputatud. See ei pretendeeri veel absoluutsele tõele, aga neljal juhul viiest määrab liigi õigesti.

KalaAju kasutamine on lihtne. Tuleb minna aadressile kalaaju.ee, suunata kaamera kala määramiseks kalale ja teha pilt või valida juba olemasolev foto. Kui rakendus fotolt kala ära tunneb, annab ta sellest kohe koos lühikese lisainfoga teada. Kui ta kala ära ei tunne, jagab ta juhised, kuidas võiks kala pildistada ja uuesti proovida. (Juriidilist kaalu määrangutel siiski ei ole.)

Lisaks lihtsale kalade määramisele on KalaAjul ka mitmeid praktilisi rakendusvõimalusi, mis kalasõprade elu lihtsamaks muudavad. Näiteks aitab rakendus teha vahet sarnastel liikidel, mis muidu omavahel kergesti segi võiksid minna (nurg ja latikas, turb ja säinas jmt), kuid mille õigest määramisest sõltub vahel see, mida püütud kalaga edasi tegema peab.

Praegu on KalaAju teadmistevakas 79 erinevat kalaliiki. Aprillikuu seisuga on KalaAju treenimiseks kasutatud ligi 30 000 fotot, millest eelmiste üleskutsete peale saatsid Eesti kalasõbrad KalaAju fotokoguja kaudu ligi 3300. Ehkki see kogus tundub hiiglaslik, on seda tegelikult pigem vähe. Rakenduse loojad hindavad, et iga liigi kohta võiks KalaAju fotopangas olla vähemalt 500 fotot, selle saavutamiseni on aga veel pikk tee minna. Mida rohkem programmile iga kalaliigi kohta erinevaid fotosid näidata, seda kindlamalt ta neid liike ära tunda suudab. Ideaalis peaksid määrajale tuttavaks saama kõik siinsed kalaliigid.

Edaspidi asub fotode saatmise rakendus Kalanduse teabekeskuse kodulehel kalateave.ee. Otsetee vormile on leitav ka kalaaju.ee lehelt ning vormi täitmist on lihtsustatud. Samasse saab soovi korral jätta ka tagasiside.

Kalanduse teabekeskus tänab kõiki kalamääraja loomisse panustajaid. Esimene vaheloosimine kõigi kalapilte saatnute vahel toimus 31. oktoobril 2020, järgmine aga leiab aset juba 30. juunil 2021. Huvilised saavad end KalaAju arengutega kursis hoida Kalanduse teabekeskuse kodulehel kalateave.ee.

Kalaliikide määraja KalaAju on veebirakendus, mis toimib ka nutiseadmetes. Eraldiseisva äpi, mida saab telefoni alla laadida ja kasutada ka siis, kui kalavetel internetiühendus puudub, arendamine käib.

Kalade Pildistamise juhend

Määraja programmi n-ö väljaõpetamiseks on vaja võimalikult paljude erinevate kalade fotosid. Heade tulemuste saamiseks on tarvis koguda igast kalaliigist minimaalselt 500 fotot.

Piltide üleslaadimine on korraldatud läbi vastava mootori leheküljel www.kalateave.ee Sealt on leitavad ka üksikasjalikumad juhised. Oodatud on nii varasemad kui ka äsjapüütud kalade fotod. Kala võib fotol olla nii õnge otsas, käes kui ka maapinnal. Kala peaks olema puhas, s.t mitte näiteks heinane, mullane või lumine. Et KalaAjul oleks kergem liiki määrata või hiljem fotolt liigile iseloomulikke tunnuseid õppida, on eriti kasulikud sellised fotod, kus kala on asetatud külili ühel toonil taustale – kaadris kindlasti kogu kala ninamikust sabauime lõpuni.

Kui soovid olla eriti abivalmis, palume seda pildistada järgmiselt:

– kala asetatuna külili ühel toonil taustale: kaadris kindlasti kogu kala ninamikust sabauime lõpuni;

– lähivaade kala peast;

– lähivaade kala sabaosast.

Saadetavate fotode küljepikkus ei ole ette antud, sobivad kõik – masinõppe käigus toimub niikuinii külgede standardiseerimine. Üles saab laadida ka väga hea kvaliteediga ja suuremahulisi fotosid (piiriks on 100Mb) ning failitüüpidena on lubatud väga erinevad formaadid (jpg, tiff, png jm).

Selle pildi alt-atribuut on tühi. Failinimi on Kutselise-kalastaja-artikli-logo-1024x211.png

Continue Reading
Reklaam
Kommenteeri

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.