Connect with us

Kalateadus

Peipsi vesikonnas uuriti angerjate katadroomset rännet

Avaldatud

kuupäeval

Tekst: Priit Bernotas ja Meelis Tambets

Kalanduse Teabekeskuse tellimisel viisid Eesti Maaülikool ja Eesti Loodushoiu Keskus aastail 2019–2021 angerjate rändeteekonna uurimiseks Võrtsjärvest Läänemerre projekti, mis andis hulgaliselt uusi teadmisi Võrtsjärvest pärinevate hõbestunud angerjate rännetest Emajões, Peipsi järves ja Narva jões. Rändemuster sellel vähemalt 240 km pikkusel teekonnal osutus väga põnevaks ja keerukaks, sisaldades mere suunas toimuvaid kiireid liikumisi, aga ka pikemaid ning lühemaid peatuseid ning liikumisi vastassuunas.

Uuringu käigus varustati Võrtsjärvest püütud 103 angerjat akustilisi signaale saatvate märgistega* ning lasti seejärel Rannu-Jõesuust Emajõkke. Märgistelt signaali vastuvõtmiseks olid kogu uuringuala ulatuses paigaldatud vastavad automaatlugerid – Emajõkke 17 ning Narva jõkke 15 jaama (vt joonis 1). Rändeteekonna mõttelisse keskpunkti jäävasse Peipsi järve lugereid ei paigaldatud, sest nii suures veekogus oleks piiratud leviraadiusega signaalide jälgimine äärmiselt keerukas ja ebaratsionaalne. Lisaks jälgiti 51 korral märgistatud kalade liikumisi ka manuaalselt nii kaldalt kui paadist. Kontrollrühmana kasutati viit surnuna jõkke lastud kala, mille abil määrati kindlaks, milline on kalade allavoolu kandumise ulatus; see aitas eristada hukkunud kalade allavoolu kandumist elusate kalade liikumistest.

Joonis 1. Uuringuala ja telemeetriliste saatjate signaalide automaatsete vastuvõtjate asukohad (punased heptagonid) Emajõel ning Narva jõel.

Märgistamised toimusid 2019. ja 2020. aastal. Esimesel aastal märgistati 56, teisel 47 isendit. Märgistamine viidi läbi põhilisel teadaoleval rändeperioodil. 2019. aastal toimus märgistamine ühes arvukas grupis 28.septembril, teisel neljas väiksemas rühmas juunis, augustis, septembris ja oktoobris. Märgistatud angerjate keskmine pikkus oli 2019. aastal keskmiselt 660 mm ning 2020. aastal keskmiselt 685 mm. Kõik märgistatud angerjad olid väliste tunnuste põhjal selgelt rändeks valmistuvad isendid, nad olid hõbedase värvusega ja oluliselt suurenenud silmadega. Arengustaadiumit kirjeldava indeksi alusel olid märgistatud angerjad peamiselt FIII (42%), FIV (28%) ning FV (21%) hõbeangerjad. FIII staadiumiks nimetatakse n-ö metamorfoosi, kus järveangerjas areneb hõbeangerjaks ning selle staadiumi alguses kasvavad kalad kiiresti, et koguda rändeks vajalik energiavaru. FIV ja FV staadiumi kalade puhul on toitumine ja kasv peatunud, et maksimeerida rändeks vajalik energia ning rännata allavoolu.

Märgistatud kalad alustasid liikumist kohe pärast lahti laskmist. Osa kaladest suundus allavoolu, osa liikus ülesvoolu (vt tabel 1). Osa ülesvoolu liikuma asunud kaladest jõudis tagasi Võrtsjärve, samas kui osa neist liikus hiljem uuesti järvest välja.

Tabel 1. Märgistatud angerjate rände esmane suunavalik pärast asustamist Emajõkke.

Allavoolu rändele asunud kalad liikusid Peipsi järve suunas väga erineva kiirusega. Kiiremaid liikumisi kirjeldab tabel 2. Kõige kiiremad kalad jõudsid Peipsi järveni kolme ööpäevaga, mitmed ka nelja ja viie päevaga.

Tabel 2. Angerjate kiiremad liikumised mööda Emajõge Peipsi järveni.

Vähem motiveeritud kalade ränne Peipsi järveni kestis oluliselt kauem. Seni viimased 2019. aastal märgistatud isendid jõudsid Peipsi järve järgmisel aastal, 5. ja 6. oktoobril 2020. Angerjad rändasid Emajõest Peipsi järve eelkõige sügisel. Talvel, aga ka suvel, oli ränne Peipsi järve äärmiselt haruldane. 2019. aastal märgistatud ja Peipsi järve rännanud kalad, kes ei laskunud Peipsisse samal sügisel, tegid seda valdavalt alles järgmise aasta sügisel.

Ööpäeva lõikes toimusid ränded valdavalt öösiti, pärast loojangut ja enne päikesetõusu. Seda mustrit kirjeldab ilmekalt joonis 2. Väljavõttelt on näha, et päevased liikumised on ülimalt haruldased. Öösel liikunud kalad jäävad päevaks paigale ja alustavad liikumisi uuesti õhtul.

Joonis 2.Märgistatud angerjate liikumiste jaotus ööpäeva lõikes ühes vaatluspunktis Emajõel. Värvilised ristkülikud tähistavad kalade liikumisi (eri värvid näitavad eri isendeid), halliga viirutatud ala tähistab öist, valge päevast aega.

Joonis 2. Märgistatud angerjate liikumiste jaotus öö – päeva lõikes ühes vaatluspunktis Emajõel. Värvilised ristkülikud tähistavad kalade liikumisi (eri värvid näitavad eri isendeid), halliga viirutatud ala tähistab öist, valge päevast aega.

Nende ridade kirjutamise ajaks oli Narva jõest Läänemerre rännanud 10 märgistatud isendit, mis on 21% kõikidest Peipsi järve rännanud kaladest ja 10% kõigist märgistatud angerjatest. Kiireim ränne kala vettelaskmise kohast Emajões mereni kestis kolm nädalat, enamus märgistamisega samal aastal merre rännanud kaladest läbis selle teekonna viie nädala jooksul. Peipsi järves ja Emajõel peatuse teinud kalad rändasid järgmisel aastal merre taas sügisesel rändeperioodil, enamasti koos järgmise aasta laskujatega. Ülejäänud lõpuks merre rändavad kalad on alles Peipsis ja Emajões, kosutavad ennast ja ootavad stardiks signaali.

Tabel 3. Märgistatud angerjate ränne Narva jõest Läänemerre.

Osa Võrtsjärvest Peipsisse liikunud kaladest aga ei ilmuta nende ridade kirjutamise aegu ikka veel motivatsiooni mere suunas liikuda ja nende peatumine Peipsi järves on märkimisväärselt pikaaegne. Mitmed 2019. aastal märgistatud kalad on siiani Peipsi järves, osa aga on isegi tagasi Emajõkke rännanud. Väga suure hulga Peipsi järve laskunud angerjate ränne tagasi Emajõkke oli üllatav. Angerjate ränded Peipsist Emajõkke on arvukad, aga kohati ka väga ulatuslikud. Emajõkke tagasi rännanud märgistatud angerjatest rändas kaks isendit Võrtsjärveni, 12 isendit Tartuni, 20 Mäksani ja 22 Ahja jõe suudmeni.

Praeguseks on teada, et kalurite poolt on Emajõest püütud üks märgistatud isend ja Peipsi järvest kolm. Allavoolu rändavatest kaladest on seega teadaolevalt kinni püütud 8% (sellest 2% Emajõest ja 6% Peipsi järvest). Samas võib olla osa kaladest ilma meile teada andmata kinni püütud või surnud, samuti on võimalik (kuigi vähese tõenäosusega) saatjate seiskumine tehniliste rikete tõttu.

Uuring heitis valgust mitmetele uutele tahkudele Võrtsjärvest pärineva angerja rännete kohta. Üheks üllatuseks olid kalade väga pikka aega kestvad peatused. Ootamatult paljud märgistatud isendid on siiani (taas) Emajões, Võrtsjärves ja Peipsi järves (vt tabel 4). Aastail 2019–2022 kogutakse Eesti–Vene piiriülese koostööprogrammi projekti ESTRUSEEL raames angerjate proove Narva veehoidlast ning Peipsi- ja Lämmijärvest, et määrata täpsemini angerjate levikut ning piiriveekogudes viibimise kestvust. Loodetavasti annavad kogutud andmed ka kirjeldatud uuringu käigus tõstatunud küsimustele vastused.

Tabel 4. Allavoolu rändele asunud kalade asukohad seisuga 1. mai 2021.

Uuringul on oluline mõju Eesti angerjamajanduse käekäigule. Eesti angerjamajandamiskava näeb ette, et Narva jõe vesikonna majandusüksuses (millesse kuulub ka Võrtsjärv) peab olema tagatud vähemalt 40% rändangerja biomassi jõudmine Läänemerre võrreldes perioodiga, mil inimmõju puudus. Seda hulka on keeruline määrata, sest perioodi, mil inimmõju angerjapopulatsioonile puudus, on iseenesest raske defineerida. Üldiselt kasutatakse siin referentsiks kõige vanemaid olemasolevaid andmeid, mil populatsioon oli veel heas seisus – Eesti puhul 1930ndaid aastaid.

Arvutuslikult näeme, et 2020. aasta andmete põhjal võis Võrtsjärvest ning Narva jõe vesikonna väikejärvedest kokku välja rännata hinnanguliselt 74 tonni angerjat, mis tagaks angerjamajanduskavas seatud eesmärgi kahekordselt. Kuid vaadates antud uuringu tulemusi ja ka varasemaid andmeid, näeme, et tegelikkuses võib see biomass teel merre oluliselt muutuda. Selgelt negatiivsed tegurid on kalade hukkumine Narva hüdroelektrijaamas (suremus jaama läbimisel on 12%) ning kalapüük rändeteel Emajões ja Peipsis (8%).

Keerukam on hinnata summaarset mõju, mida avaldab merre jõudvate kalade biomassile Peipsi järves peatumine. On võimalik, et see rände ajutine peatumine võib vaatamata mõõdukale suremusele Võrtsjärvest välja rändava kudekoondise reproduktiivset edukust suurendada. Praegused andmed viitavad sellele, et Peipsi järves peatuvate isendite kasvukiirus on soodsate tingimuste tõttu suur, mistõttu angerjate kudekoondise summaarne biomass ja viljakus võivad kokkuvõttes kasvada ning sigimisedukus tõusta. Et analüüsida Peipsis peatumise mõju merre siirduva angerjakoondise biomassile (kombineerituna suremuse andmetega), tuleb käesoleva uuringu tulemustest tõukuvalt edaspidi hinnata Peipsis peatuvate kalade peatuste kestust ja kasvukiiruste mustreid.

Hoolika analüüsi käigus kalad kaaluti ja neil mõõdeti lisaks pikkusele ka uimede ja silmade suurused.
Pildil on tegevuses Priit Bernotas.

Huvilised saavad uuringu täistekstidega tutvuda Kalanduse Teabekeskuse kodulehel www.kalateave.ee

Selle pildi alt-atribuut on tühi. Failinimi on Kutselise-kalastaja-artikli-logo-1024x211.png
Continue Reading
Reklaam
Kommenteeri

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga