Connect with us

Kogemus

Sensase söödad Eesti veekogudel läbi fiiderdaja silmade

Avaldatud

kuupäeval

Sensase söödad Eesti veekogudel läbi fiiderdaja silmade

Sensase peibutussöötadest, nende kasutamisest võistlustel ning lemmikretseptidest erinevatel veekogudel ja eri kalade püügil kirjutab Salmo Feeder Teami üks liikmetest Alan Priidel.

Sensas. Sünnist tänapäevani

Sensas alustas tegevust 1963. aastal Prantsusmaal ning algselt oli ettevõttel kaks tegevussuunda – toiduõli tootmine ja kalade peibutussöötade valmistamine. Aja jooksul keskendus ettevõte aina rohkem peibutussöötadele ning sai peatselt nende juhtivaks tarnijaks esmalt Prantsusmaa turul, seejärel kogu Euroopas.

Algselt oli ettevõtte toodang suunatud peamiselt harrastuskalastajatele. 1980ndatel aastatel aga liitus Sensasega hulk noori ambitsioonikaid kalamehi, kelle eestvedamisel hakati söötade arendamisele suuremat rõhju panema. Üks neist, kes söötade katsetamis- ja arendustiimis tööle asus, oli Jean Desque – mees, kellest me tänasel päeval Sensasest rääkides ei pääse üle ega ümber. Jean osales esimest korda õngitsemisvõistlustel 1975. aastal; 1989. aastal pääses ta Prantsusmaa koondisse ning esindas riiki MM-il. See, muide, oli ainuke MM, kus ei tohtinud kasutada usse ja sääsevastseid. Prantsuslastele lõppes võistlus katastroofiga – koondis sai ajaloo halvima, 21. koha.

Varsti pärast seda nägid Jean Desque’i eestvedamisel ilmavalgust Sensase 3000-seeria söödad. Aastal 1990 võitis Prantsusmaa koondis MM-tiitli ning sealtpeale olid nad pjedestaalil kuus aastat järjest. See muutis Sensase peibutussöödad maailmakuulsaks ning 1990ndate lõpul kasutasid Sensase toodangut juba paljud Euroopa koondised. Tänaseks on Sensas kasvanud võistluskalastajate seas Euroopa üheks nõutuimaks kaubamärgiks. Sensase peibutussöödaga püüdes on võidetud üle 50 individuaalse ja võistkondliku maailmameistritiitli, lisaks neile lugematu arv Euroopa riikide sisevõistlusi.

Et vältida veekogude (ja elusorganismide) reostamist, on Euroopa Liidu veterinaarnõuded läinud aastatega aina karmimaks. Seetõttu valmistatakse Sensase peibutussöödad väga kõrge kvaliteediga toormest. Ühtlase kvaliteedi tagamiseks koondas Sensas 2017. aastal kogu oma tootmise Prantsusmaale. Kvaliteedikontroll on range nii tooraine jahvatamisel, segamisel kui ka valmis segude pakendamisel. Näiteks kaalutakse üle iga kümnes söödapakk, mis liini pealt tuleb. Kui sööda kogus selles erineb ettenähtust, pakendamise liin seisatatakse ja masinad kalibreeritakse. Arvestades töö hulka, mida Sensase meeskond söötade arendamisel on teinud ja teeb, võib julgelt väita, et tegemist on maailma ühe parima peibutussöödaga nii pakutava valiku kui selle efektiivsuse seisukohast.

2020. aasta veebruaris sõlmis Salmo Feeder Team (kalasportlased Alan Priidel ja Denis Mežennõi, treenerid Laur Tammeorg ja Maksim Tubin) Sensasega sponsorlepingu, mille raames hakkasime Sensase toodangut Eesti veekogudel süstemaatiliselt testima ja eri kombinatsioone katsetama. Mõne kuu pärast olime kogunud juba sedavõrd palju infot, et alustasime Sensase söötade kasutamist ka võistlustel. Täna võime kinnitada, et Sensase toodang on tõepoolest väga hea ja toimib suurepäraselt ka Eesti veekogudel. Selle kinnituseks on võistlustel saavutatud auhinnalised kohad ning 2020. aasta Eesti meistritiitel meeskondlikus arvestuses. Käime need võistlused lühidalt üle.

Salmo Feeder Team – 2020. aasta meeskondlik Eesti meister

2020. aasta võistlused ja tulemused

Enne fiiderdajate reitingusarja kuuluvat Salmo Cupi (Suur-Emajõgi, 6.–7. juuni) saime Lodjakoja vastaskaldal asuval võistlustrassil treeningpüüki teha kuus korda, katsetades iga kord erinevaid söödakombinatsioone. Lisandeid ja atraktoreid ei pannud me seekord sööda sisse selle valmistamise ajal, vaid püügi käigus, et oleks võimalik paremini aru saada, mis kalale meeldib. Retseptile viimase lihvi andmiseks valisime viimasel treeningpäeval meelega trassi kõige raskemad lõigud.

Salmo Cupi starti asusime huvitava söödaseguga, mis näis trennipäevade põhjal kõige paremini töötavat. Söödapõhjas olid segatud Sensase River Bream (1 kg), Salmo suur latikas (1 kg) ja Sensase Feeder (0,5 kg), atraktoritest lisasime vedelat Bolandi Melasse’i (u 200 ml segatud kuni 1,5 liitri veega), Sensase Aromix Bremes’i (250 ml otse pudelist) ja Sensase Bremes’i (35 ml ehk umbes pool pudelit segatuna vette). Lisaks värvisime sööda tumepruuniks, segades enne sektorisse sisenemist selle hulka kaks peotäit värvilisi Sensase helbeid. Teisel võistluspäeval vahetasime Sensase River Breami välja Super Blacki vastu. Tulemuseks oli meeskondlik 4. koht, mina olin individuaalselt 2.

Tavaliselt peidavad osalejad võistluspäeva hommikul söödapakendid hoolega ära, et konkurentidele oma segu kohta mitte vihjeid anda. Meil juhtus aga selline lugu, et ühele noorele võistlejale Sensase söötadega kilekotti ulatades see purunes ja sisu pudenes jõekaldale laiali. Hakkasime pakke maast kiiresti kokku korjama, kui meist möödusid kaks tugevat konkurenti, kes muigasid: mis te rabelete, meile öeldi juba eile, mis sööta ja milliseid lisandeid te nädala jooksul kokku ostsite. Tänu sellele omalaadsele infolekkele hoidsime kogu hooaja vältel suud rohkem kinni ja vahetasime infot ainult meeskonna siseselt.

Fiiderdajate reitinguvõistluse Narva etapp (Narva jõgi, 25.–26. juuli) toimus esimest korda ja seal saime teha kaks treeningpüüki. Narva võistlusel lasin kõik peibutussööta puudutavad otsused teha paarimees Denis Mežennõil; valituks osutusid söödapõhjas Sensas Natural Bream (2 kg) ja Sensas River Bream (0,5 kg) ning lisandina Sensas Aromix Caramel (500 ml ehk terve pudel segatud veega). Sööda värvisime mustaks ning lõpus lisasime ka Sensase tsitruselõhnalist Pastoncino Redi (punased helbed).

See oli võistlus, kus pidi olema kannatust isegi siis, kui kõrval püüdnud Kert Salak sai latikaid, minul aga ujus sumbas üksnes väike kala. Kuna Kert oli uus võistleja, kes polnud jõudnud veel kuigi palju kogemusi hankida, suutsin võistluse lõpupoole tema püügiplatsilt kala endale tõmmata ning oma sektoris neljandaks tulla. Kõik oli veel võimalik. Teisel püügipäeval me mingeid muudatusi ei teinud; tulemuseks oli võistkondlik esikoht. Individuaalselt olin mina 2. ja Denis 10.

Hellenurme etapp (Hellenurme järv, 29.–30. august) oli fiiderdajate võistluskalendris samuti esimest korda. Treeningutel saime järvest latikat ja särge, kuid võistluspäevadeks ilm muutus, mistõttu kala võttis väga halvasti ning kaalud olid mannetud. Hellenurmest tuli minule 5. ja Denisile 9. koht, võistkondlikult olime kolmandad. Söödas segasime Sensase Lake’i (1 kg) ja Super Black Breami (1 kg), lisandina kasutasime pulbrilist Coprah Melasse’i (u pool pakki). Kuna ilm muutus järsult, siis vedelaid lisandeid ega atraktoreid me sööda segamise ajal ei kasutanud.

Feeder Night Battle. Denis

Pärnu etapp (Pärnu jõgi, 26.–27. september) oli fiiderdajate reitingusarja viimane osavõistlus, kus ühtlasi selgitati ka Eesti meistrid. Emotsioonid ja pinged olid laes, sest kõik esikolmiku kohad olid lahtised. Mõlemad võistluspäevad kujunesid kuni lõpusignaalini väga rasketeks ja pingelisteks. Kui võistluste lõppedes tuli info, et Denis võitis oma sektori, saabus suur kergendus – just seda meil viimaselt etapilt vaja oligi! Eesti meistrivõistluste arvestuses,mis koosnesid neljast kahepäevasest etapist ja millest arvesse läks kolm parimat, saavutas Salmo Feeder Team võistkondliku esikoha. Mina olin individuaalselt 2., sealjuures oli vahe võitjaga väga napp, vaid üks kohapunkt. Võrdsete punktide korral otsustanuks esikoha püütud kalade üldkaal, mis minul oli hooaja kokkuvõttes suurim. Kahjuks läks nii nagu läks, õnneks pole uus hooaeg enam kaugel ja Salmo Feeder Team annab jätkuvalt endast parima. Suured tänud ka treeneritele Laur Tammeorule ja Maksim Tubinile, kes andsid meeskondliku meistritiitli võitmise nimel väga suure panuse.

Retinguvõistluste vahel leidis 15.–16. augustil Suur-Emajõel Vorbusel aset ka üks uue formaadiga jõukatsumine – Feeder Night Battle. Tegemist oli 12 tunni pikkuse püügiga, mis toimus peamiselt öösel. Sel võistlusel me söödaga eriti pead ei vaevanud, vaid tegime panused elusale loomsele komponendile ehk hakitud tõukudele ja ussidele. Denis segas söödaks Sensase River Breami (2 kg), Natural Breami (2 kg) ja Salmo suure latika sööda (1 kg) ning kasutas lisandina Sensase Attractix Bremes’i (75 ml segatud kuni 0,5 liitri veega). Mina segasin Sensase Super Black Breami (4 kg) ja Salmo suure latika sööda (1 kg) ning kasutasin lisandina Sensase Double Brasemit (1 pakk) ja latika bioaktivaatorit (1 purk).

Feeder Night Battle. Alan

Võistluse poolitas oli tunniajane paus, mille ajal keegi püüda ega sööta ei tohtinud. Kogu võistluse võtmetaktikaks osutus see, mida tiimid 15 minutit enne seda pausi tegid. Kuna oli oht, et tunni aja jooksul võib latikas meie püügiplatsilt minema liikuda, kasutasime pausile eelnenud 15 minutit selleks, et suure eelsöötmiskorviga poolaja lõpusignaalini võimalikult palju sööta püügiplatsile viia. Selleks oli meil 1,5 kg Sensase sööda sisse segatud suur hulk tükeldatud loomset komponenti, peamiselt usse ja tõuke. Panin tähele, et meie lähedal teised võistlejad niisugust söötmist ei teinud, sestap olin teise poolaja alguses uuesti pukile istudes üsna kindel, et latikas on endiselt all. Nii ka oli ja kohe, kui rakendused taas sisse said, läks uuesti rebimiseks.

Kui paremat kätt püüdnud Oskar Raudsepp taktikast aru sai, oli juba liiga hilja. Tulemused olid ilusad: mina kaaluga 47,836 kg esimene ja Denis kaaluga 31,216 kg teine. Meie mõlema põhisaagi moodustasid latikad.

Sügistandem 2020 Suur-Emajõel Lodjakoja vastas

Sellega aga polnud hooaeg veel läbi, jäi heategevuslik võistlus Sügistandem (Suur-Emajõgi, 10. oktoober), mille tulu – kokku 1136 eurot – annetasime taas Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile. Sel võistlusel leppisime Denisiga kokku, et võtame n-ö viimast, paneme kogu oma oskused mängu ja tõestame, et me oleme tõepoolest 2020. aasta meeskondliku Eesti meistri tiitlit väärt. Sügistandem 2020 esikoht tuligi meile; ka sel võistlusel kasutasime Sensase söötasid.

Lemmiksöödad ja -lisandid eri veekogudel

Kuna eelmisel aastal korralikku talve ja kandvat jääd polnud, kestis meie jaoks fiiderdamise hooaeg juba 2019. aasta märtsist. Pildigaleriid lapates võib näha, et käisime fiiderdamas 20 kuud järjest ja saime pidevalt korralikke latikasaake. Sestap olime nüüd ilmataadile korraliku talve eest igavesti tänulikud – sai lõpuks natuke aega fiiderdamisest puhata kah!

Märtsis käisime mitu korda Avijõel teibi püüdmas. See on vägagi äge püük. Ehkki teib pole teab mis suur kala, hakkab ta õnge otsas ägedalt vastu ja ka ridvapitsi tõmbab võtu ajal mõnuga. Kui jää jõgedelt ära läheb, soovitan teivipüüki igal juhul proovida. Lisaks topsiõngele püütakse teibi ka tavalise käsiõngega.

Denis ja Pedja jõe särjed…

Mingit peent söödasegu kevadine teivipüük ei vaja. Meie kasutasime Mondial F Gardon Vanille’i (vaniljelõhnaline särjesööt) ja Sensase 3000 Gros Gardonsi, lisandiks panime natuke särjele mõeldud Sensase Aromix Gardonsi. Toimis suurepäraselt. Püütud teivid panin esimest korda kuivama ja tulemus oli tõepoolest maitsev.

Igal kevadel on meil traditsioon Puurmanis Pedja jõel särge püüdmas käia. Särg muutub Pedjal aktiivseks kaks-kolm nädalat varem kui tavaliselt Suur-Emajõel. Suurimad isendid, mis me kevadel oleme Pedjalt tabanud, on olnud 400-grammised. Topsiõngega särge püüdes peaks sööt olema aktiivne ehk sisaldama rohkesti hõljuvaid ja veesambas tõusvaid osakesi. Ka särjesöödaga pole vaja kevadel palju pead vaevata, kõige lihtsaim on osta Sensase Gardons ehk särjesööt.

Lisanditest soovitan särjele kasutada grillitud või purustatud kanepit, šokolaadivedelikku ja erinevaid lisandeid, mille nimi sisaldab sõna Gardons. Meie lemmikud on Sensase Aromix Gardons, Additive Gardons, Attractix Gros Gardons ja Grilled Hemp (grillitud kanep). Juhul, kui puudub soov kuivi lisandeid kasutada, võib sööda jätta natuke alaniisutatuks – ka nii on võimalik vees hõljuvaid osiseid tekitada.

Kuna korralikku talve ei olnud, saime Emajõel latikat püüda talv läbi. Kevadel läks asi päris hulluks, siis oli jões liikvel nii palju latikat, et mõnel päeval saime ühe püügiga paari-kolmekümneseid saake, tippajal aga 60–80 kala. Umbes 95 protsenti neist lasime tagasi. Mina sain enda rekordsaagi 19. mail, kui kaheksa tunniga õnnestus tabada 104 latikat, Denisil oli sama ajaga üle 80 kala. Vaid kaks neist keerasid vabastamise järel kõhu ülespoole, ilmselt seetõttu, et neil oli konks olnud sügaval kurgus. Huvi pärast hakkasin kalade üle ka arvestust pidama, kuid pärast viiendat käiku lõpetasin ära, selleks hetkeks oli sumbast läbi käinud 337 latikat. Suurim Emajõelt tabatud latikas kaalus mul 2,7 kg, Denisil oli palju üle 2-kiloseid kalu. Kõige kuumem kant möödunud kevadel oli taas Vorbuse.

Ehkki eelnenust võib jääda mulje, et mis see latikapüük topsiõngega siis ära pole, ei ole kõik nii lihtne nagu pealtnäha paistab. Selleks, et korralik saak saada, on vaja vaeva näha ja ka kulutusi teha. Kui peaks ostma igaks kalaretkeks vajalikul hulgal öö- ja sõnnikuusse, kärbsetõuku (valget, punast, pinkit), suuri ja väikeseid sääsevastseid ning kõik fiiderdamisel vajaminevad söödad ja lisandid, käiks see ilmselgelt üle jõu. Sellepärast üritamegi nii palju kokku hoida kui võimalik ning korjame kõik vajaminevad öö- ja sõnnikuussid ise. Ööussid tuleb otsida pimedas taskulambi valgel, sõnnikuusse käime kaevamas hobusetallis.

Loomset komponenti pole kunagi liiga palju. Öö-, aga ka sõnnikuusse tükeldame põhiliselt sööda sisse ning arvestatav osa neist kulub ära juba ettesöötmise ajal. Ka hiljem, kui latikas on all, tuleb kogu aeg tükeldatud loomset komponenti söödaga juurde anda ning püügiplats atraktiivsena hoida, muidu võib latikaparv kergesti minema ujuda.

Ka peibutussööt mängib eduka püügi juures olulist rolli. Võin kinnitada, et söödal ja söödal on vahe sees küll. Näiteks kui käisime Emajõel kolmekesi söötasid katsetamas ja minul oli uus retsept, siis kohas, kust ma paar päeva varem korralikult latikat rebisin, nüüd enam püük nii äge ei olnud. Samas Denis ja Jaan Grents läksid välja n-ö kindla peale, valisid varasematel käikudel hästi toiminud söödaretsepti ning said korralikult latikat.

Emajõe latikapüük kestis kuni jää tulekuni. Veel 31. detsembril saadi Tartu lodjakoja vastast kenasti latikat (suurimaks oli 1,8 kg), ent siis tuli talv lõplikult selga. Vaba vee olemasolul aga on võimalik Emajõest latikat püüda aasta ringi – tuleb vaid panna mängu oma oskused, valida õige söödasegu ja võtta kalale kaasa hea tuju.

Siinkohal ka kaks Suur-Emajõel latikale toimivat retsepti. Sooja vette: Sensas River Bream (1 kg), Sensas Natural Bream (1 kg), Sensas Super Aromix Caramel (1/4–1/2 pakki), Sensas Attractix Bremes (10–20 ml), Sensas Pastoncino Bicolor (punased ja kollased helbed, u peotäis).

Jahedasse vette: Sensas Super Black Bremes (2 kg), lisanditeks Sensas Double Brasem (1/4–1/2 pakki), Sensas Aromix Bloodworm (1/4 pudelit segatuna 0,5 liitri veega). Alternatiivne segu jahedasse vette: Sensas River Bream (1 kg), Sensas Super Black Bremes (1 kg), Sensas Aromix Bremes (1/4 pudelit segatuna 0,5 liitri veega), Sensas Super Bremix (1/4–1/2 pakki).

Olgu öeldud, et Salmos on müügil ka taskukohase hinnaga söötade seeriad, näiteks Mondial F, Sensas Club ning Salmo enda söödad. Need on meil samuti hästi toiminud, lihtsalt atraktoreid oleme lisanud tavalisest veidi rohkem. Näiteks Salmo latika ja suure latika söödaga püüdes olen Suur-Emajõest saanud ühe püügikorraga 70 latikat.

Püügisoovitusi Suur-Emajõele

• Kasuta võimalikult kerget söödakorvi, aga jälgi, et see ei hakkaks mööda põhja libisema. Söödakorv peab olema nii raske kui antud oludes minimaalselt vajalik.

• Rakendust pole vaja Emajõel peaaegu kunagi visata vastaskaldasse, kala on tavaliselt siinsamas, esimese randi taga. Sõltuvalt veeseisust on Lodjakoja vastas rant püüdjast 14–18 meetri kaugusel, Vorbusel Tõnise parkla kandis aga 18–22 meetri kaugusel.

• Vaata üle oma pealiin, selle läbimõõt võiks monofiili korral Suur-Emajõel olla 0,22–0,25 mm. Kui kasutad 0,30 mm-st ja või jämedamat pealiini, on selle veetakistus niivõrd suur, et mööda põhja hakkavad libisema ka üle 100-grammised söödakorvid (ehkki antud oludes on võimalik püüda 70-grammisega).

• Keskmine lipsu pikkus, mida me möödunud hooajal Suur-Emajõel kasutasime ja mis tundus optimaalne, oli 100 cm.

• Suur-Emajõel tuleb kindlasti teha eelsöötmist koos peibutussööda sisse tükeldatud loomse komponendiga. Julge püügi ajal katsetada erinevaid lisandeid, see aitab sul fiiderdajana edasi areneda.

• Kodus tehtud kaarditöö võib püügitulemust märkimisväärselt parandada ning jõe ääres aega kokku hoida. Emajõe sügavuste kaardi leiab Maa-ameti geoportaali kaardirakenduste alt (merealade kaardirakendus). Sellest on päris palju abi.

Fiiderdamas käisime ka Pärnu jõel ja sealne kala oli tõepoolest ilus. Eriti on meelde jäänud üks ööpüük, kui sain oma rekordlatika kaaluga 2,915 kg. Kui kala Pärnu peal alla tuli, lõi otsa isegi selliseid isendeid, kes liini lihtsalt puruks tõmbasid. Uuel hooajal tahame Pärnu jõele kindlasti rohkem jõuda.

Söödana töötas seal hästi Sensase Super Riviere Bremes (2 kg), millele sai lisatud Aromix Brasemit (1/2 pudelit segatuna 0,5 liitri veega), Double Brasemit (1/2 pakki) ja Bolandi Melasse Brasemit (100 ml segatud 100 ml veega). Teine väga hästi toiminud sööt oli Sensase Super Riviere Bremes (2 kg), millele lisasime atraktoritest Super Bremixit (1/2 pakki) ja Super Aromix Carameli (1/2 pudelit segatuna 0,5 l veega).

Linaskile töötab kõige paremini Sensas Tenches 2 kg, millelel võib lisada pulbrilist Sensase Epiceine’i, Pastoncino Redi (punased helbed) ja Super Aromix Vanille siirupit. Hea linaskisööt on ka Mondialil.

Järvedes ja seisvas vees on üks parimaid segusid Sensase Lake (1 kg) ja Super Black Bremes (1 kg), millele on lisatud pulbrilist Coprah Melasse’i (1/2 pakki). Teine väga hea segu seisvasse vette koosneb Sensase Magic Blackist (1 kg) ja Sensas 3000 Gardonsist (1 kg), millele on lisatud pulbrilist Mondiali Vanille Extreme’i (1/2 pakki) ning Attractix Gros Gardonsi siirupit (20 ml segatuna 0,5 l veega). Mõlemad retseptid on töötanud väga hästi.

Minu arvates tagab topsiõnge puhul edu maksimaalselt aktiivne püük ning julgus uusi asju ja kombinatsioone katsetada. Aktiivsuse all mõtlen ma seda, et õngel ei lasta järjest sees olla üle 5–6 minuti.

Kui lugejatel tekkis Sensase söötade ja nende kasutamise kohta küsimusi, võite neid meile esitada läbi sotsiaalmeedia (FB: Salmo Feeder Team). Täname ka oma jälgijaid sotsiaalmeedias, sest just tänu teile katsetame me erinevaid söödaretsepte ja toome parimad teieni.

Pea kinni piirangutest!

Alates 2021. aastast kehtivad harrastuspüügil õngpüünistega uued koguselised piirangud, näiteks latikaid tohib nüüd kaasa võtta ainult 15 tükki. Minu arvates on see mõistlik, sest Vorbusel kippus kalameestel ahnus mõistusest võitu saama ja minema veeti kõik latikad, mis vähegi kaldale õnnestus sikutada. Mida selle 100 ja enama latikaga pärast pihta hakata? Peame uuest piirangust ikka kinni, et ka meie lastel ja lastelastel oleks, mida püüda. 4-meetrine ja korralikult vette paigaldatud sump hoiab kalu pika püügipäeva jooksul edukalt elus ning võimaldab püügi lõppedes väiksemad tagasi lasta.

Nautige kalastamist!

Emajõe ääres tulekul topsiõnge õpituba

Eelmisel aastal toimus Tartu Salmos topsiõnge õpituba, kus rääkisime lahti püügiviisi teoreetilised alused ja käisime üle varustuse. Täname kõiki, kes õpitoas osalesid ja asja vastu huvi tundsid. Kuna huvi fiiderdamise vastu on kasvanud väga suureks, otsustasime sel aastal (kui koroonapiirangud muidugi võimaldavad) korraldada fiiderdamise praktilise osa õpitoa Emajõe ääres. Näitame kõiki püügiga seotud momente ja tegevusi algusest lõpuni ning vastame ka küsimustele. Alaealistele osalejatele paneb Salmo välja väikese kingikoti. Üritus on kõigile huvilistele tasuta ning infot selle toimumise kohta tuleb Salmo Fishing Estonia ning Salmo Feeder Teami Facebooki. Jälgige reklaami!

Continue Reading
Reklaam
Kommenteeri

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.