Connect with us

Ohutus

OLED KINDLAL PINNAL?

Avaldatud

kuupäeval

Enne jääle minekut

• Jääle minnes otsi eelnevalt informatsiooni jääolude kohta PPA lehelt www.politsei.ee.

• Jääteede kohta saab infot Maanteeameti kodulehelt www.mnt.ee.

• Enne kui lähed jääle, teavita oma lähedasi.

• Piiriveekogule minek ja sealt tagasitulek tuleb registreerida lähimas kordonis ning kanda kaasas isiku ja ujuvvahendiga seotud dokumente.

• Veendu, et jää on piisavalt tugev sinu kandmiseks.

• Võta sõber kaasa.

Jääl olles

• Liigu jääl juba eelnevalt käidud paikades.

• Väldi liikumist ohtlikes kohtades.

• Väldi jääl liikumist pimedas.

• Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid, nt jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi.

• Ära kanna kummikuid. Vette kukkudes on nendega raske jääaugust välja ronida.

• Jääle võib minna alles siis, kui ööpäevaringsed miinuskraadid on püsinud paar nädalat.
• Inimest hakkab jää kandma, kui selle paksus on vähemalt 10 cm.
• Lume all pakseneb jää aeglasemalt kui lahtistel lumeta aladel, mistõttu tuleks talve alguses vältida liikumist lumesegusel läbipaistmatul jääl.
• Terve jää on ilma pragude, lõhede ja lahvandusteta (väljanägemiselt ühtlane ja sile).
• Jäätingimused võivad muutuda tundidega. Näiteks hommikul ületatud jää ei pruugi õhtul sealt üle jalutada soovivat inimest enam kanda.
• 4-kraadises vees (jääalune vesi Eesti oludes) kaotab keskealine meesterahvas teadvuse 10 minuti jooksul.

Kalamees, pea meeles

Võimalusel kanna spetsiaalselt kalameestele mõeldud ujuvaid riideid, jalanõudel jäänaelu ja kaelas jäänaaskleid.

Kohad, kus jää on nõrgem
• Kiirevoolulised kohad jõgedes – jää tekkimist segab pidevalt liikumises olevad veekihid.
• Suubumiskohad, s.t kohad, kus näiteks kaks jõge saavad kokku või koht, kus jõgi suubub järve või merre.
• Allikakohad. Veekogud, milles leidub allikaid, jäätuvad alati aeglasemalt. Põhjuseks on allikavee stabiilne temperatuur, mis on alati üle 0ºC.
• Torude suudmed, s.t kohad, kus veekogusse siseneb näiteks reoveetoru. Sealt tulev vesi on võrreldes muu veekoguga soojem ja jää tekkimine on aeglasem.
• Paadisildade tugipostid, roostik, vette langenud puude võrade ümbrus – jää ei haaku objektiga ja ümber objektide olevate „aukude“ toimub veekogu hapnikuvahetus.
• Laevateede lähedus – talvise laevaliiklusteede läheduses lõhutakse jääd regulaarselt.

Kui vajusid läbi jää

1.

• Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad üleni vee alla vajumist.

• Taasta hingamine ja harju külmaga.

• Hüüa appi või kasuta vilet.

• Püüa mitte sattuda paanikasse – ole rahulik ja ära rabele.

• Jälgi, et veevool sind jää alla ei tõmba.

2.

• Pööra end tuldud teeraja suunas ning purusta küünarnukkidega habras jää kuni see kandma hakkab. Alles siis siruta käed jääaugu servale ja proovi tugevate ujumisliigutustega esmalt keha ja seejärel jalad jää peale saada.

• Jäänaasklid aitavad jääaugust kiiresti välja saada. Võta mõlemasse kätte jäänaaskel, suru jäänaaskli teravikud jäässe ja tõmba end jääle.

3.
• Kui oled jääaugust välja saanud, ära tõuse kohe püsti, sest nii võid uuesti läbi jää vajuda. Eemaldu jääaugust kas rullides või roomates.
• Ohutus kauguses tõuse püsti ja lahku jäält tuldud rada pidi.

4.
• Otsi koht, kus saad sooja ja vaheta märjad riided kuivade vastu. Kui sul kuivi riideid käepärast ei ole, aitab ka see, kui märjad riided kuivaks väänad.
• Kui ähvardab jahtumise oht, helista hädaabitelefonil 112.

Teiste päästmine jääaugust
• Helista 112 või lase seda teha mõnel lähedalolijal.
• Lähene hädasolijale võimalusel mööda tema käidud rada. Kui ta on sinuga sama kaaluga, siis on see orientiiriks, kus jää veel kannab.
• Päästma minnes jälgi, kuidas jää käitub.
• 2–3 meetrit enne jääaugu serva heida kõhuli ja liigu edasi roomates. Nii jaotad oma kehakaalu ühtlaselt mööda jääd ja ei vaju ise sisse.

• Ulata hädasolijale mingi ese, nt kaasa võetud puuoks, laud, redel jne. Kui muud käepärast ei ole, sobib selleks ka jope.

• Kui hädasolija ei suuda kangestunud sõrmede tõttu abivahendist haarata, rooma väga ettevaatlikult talle lähemale ja proovi temast kinni saada.
• Kui oled hädasolija jääaugu servale saanud, ärge tõuske koos püsti, vaid roomake või rullige eemale. Juhul, kui kannatanu ei suuda roomata, pead teda lohistama.
• Hoolitse, et saaksite ruttu sooja ning märjad riided seljast ära.

Vaata: veeohutus.ee

Continue Reading
Reklaam
Kommenteeri

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga