Connect with us

Kalapüüginõuded

Merepunase väike kudejate hulk viitab suurele püügisuremusele

Avaldatud

kuupäeval

TÜ Eesti Mereinstituudi teadlased on teinud kindlaks, et Pirita jõkke kudema naasnud lõhede ja meriforellide arv on viimastel aastatel kordades väiksem kui merre laskunud noorkalade hulk lubaks prognoosida. Vähene kudejate arv viitab suurele väljapüügile mereelu perioodil. Kuidas olukorda parandada? Kalastaja ajas juttu TÜ Eesti Mereinstituudi lõheuurija Martin Kesleriga.

TÜ Eesti Mereinstituudi kalaloendur Pritita jõel: Martin Kesler

Pirita jõel toimuv on TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste jälgimise all olnud üle 15 aasta. Selleks, et asjast oleks võimalikult täpne ülevaade, on Pirital jõkke merre rändavate smoltide loendamiseks paigaldatud mõrd ning kudema tulevate kalade loendamiseks kalatõke koos kalakaameraga. Alates 2006. aastast on jões loendatud laskuvaid smolte (metoodika näeb välja nii, et mõrraga püütakse näiteks 100 laskujat kinni, märgistakse ning lastakse 2 km kõrgemal uuesti jõkke. Kui näiteks 1000 kala ära märgistada ja katset korrata, saab üsna täpselt teada, millise protsendi mõrd kinni püüab. Tavaliselt on see umbes 15 protsenti), alates 2014. aastast aga töötab samas ka kalakaamera ning kõik jõkke tõusvad lõhed ja meriforellid ujuvad kaamera eest läbi ning registreeritakse. Kaamera abil saavad teadlased teada kala liigi, soo ja täpse suuruse, kas kala on lõigatud rasvauimega või mitte jne.

Continue Reading
Reklaam
Kommenteeri

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga